Äsja ilmunud Skandinaavia ja Balti teadurite uuringust selgub, et Balti riikidel on koostöös Põhjamaadega suur potentsiaal ringse tekstiilisüsteemi loomiseks, kuid selle realiseerimiseks on poliitikakujundajatel ja sidusrühmadel tarvis astuda mitmeid olulisi samme.
Uuringu viisid läbi PlanMiljø Taanis, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus Eestis (SEI Tallinn), Green Liberty Lätis ning Textale ja KTU APINI Leedus. SEI Tallinna teatel rahastas uuringut Põhjamaade Ministrite Nõukogu.
Analüüsi kohaselt on Baltimaadel head eeldused rõiva- ja tekstiilisektoris ringmajandusliku mudeli arendamiseks. Uute tekstiilitoodete tarbimise hulk on siin näiteks Põhjamaadest oluliselt madalam ning kasutatud rõivaste soetamine on inimeste tarbimiskäitumise väljakujunenud osa.
Teise ringi riidekaup moodustab kuni 29 protsenti kogu Läti ja Leedu ning 16 protsenti kogu Eesti tekstiilitarbimisest. Lisaks sellele on uurijate hinnangul piirkonnas märkimisväärsed võimalused kasutatud rõivaste ja tekstiilide sorteerimiseks ja korduskasutusse suunamiseks.
Õigete stiimulite ja poliitilise tahte korral saaks uurimistöö läbiviijate sõnul selle võimekuse pealt välja töötada ka korduskasutuseks kõlbmatute rõivaste ja tekstiilide suunamise ümbertöötlemisse.
Balti riigid impordivad üle 90 000 tonni kasutatud rõivaid ja tekstiile aastas, mis peale sorteerimist liiguvad edasi korduskasutuseks nii Baltikumis kui ka eksportturgudel. Kuni veerand sellest impordist pärineb Põhjamaadest, mistõttu mängib Balti regioon Põhjamaade ringses tekstiilimajanduses väga olulist rolli.
Seevastu tarbimisjärgsete kasutatud rõivaste ja tekstiilide kogumine kodumajapidamistelt Baltikumis on uurimuse hinnangul võrdlemisi algeline.
2025. aastaks on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kohustatud koguma kasutatud rõivaid ja tekstiile muust olmeprügist eraldi, võimaldades nende korduskasutust või ringlussevõttu. See nõue hakkab kehtima ka Eesti, Leedu ja Läti kohta.
“Enne uuringu läbiviimist oli meil vähe teadmisi sellest, mis kasutatud rõivaste ja tekstiilidega Baltikumis juhtub,” ütles projekti algataja ja ekspert Kerli Kant Hvass pressiteate vahendusel.
Ta lisas, et selle teadmise tekitamine oli esimene oluline samm 2025. aasta nõude täitmise suunas. “Lisaks tahtsime kaasata ringsema tekstiilisüsteemi arendustegevusse konkreetsed sidusrühmad,” selgitas Kant Hvass.
30 protsenti Eestis ostetud uutest rõivastest ja tekstiilidest kogutakse pärast kasutamist eraldi, mis on võrreldav näiteks Põhjamaade kogumismääradega.
Kogumismäärad Leedus ja Lätis on aga oluliselt madalamad – vastavalt 11 protsenti ja 5 protsenti. Kogutud rõivastest ning tekstiilist umbes pool satub aga kogu Baltikumis olmejäätmete hulka või põletusse.
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse ekspert ning uuringu juht Kristiina Martin märkis, et prügi ladestamine ja põletamine on Baltikumis tekstiilide ringlusse suunamise võimekuse puudumise tulemus.
“Seetõttu on ülimalt oluline uutesse ringlussevõtu lahendustesse investeerida ja neid arendama hakata ning seda tuleks teha koostöös nii teiste Balti riikidega kui ka Põhjamaade teadmisi ja kogemusi arvesse võttes,” leidis Martin.
Selleks, et Baltikumis ringse tekstiilisüsteemi arengut toetada, on teadurite hinnangul vaja selgeid poliitilisi eesmärke koos toetavate meetmetega.
Samuti on vaja edendada kasutatud rõivaste ja tekstiilide eraldi kogumist, korduskasutust ja ringlussevõtu edasiarendamist, et praegust olukorda, kus suur hulk tekstiilist satub prügimägedesse või põletusse, muuta.
Uuring viidi läbi Põhjamaade-Baltikumi ringse tekstiilisüsteemi arendusprojekti raames.
