Parvlaeva Estonia huku rahvusvahelise uurimiskomisjoni liige, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Jaan Metsaveer usub, et auk tekkis laevakeresse pärast selle merepõhja vajumist; kokkupõrge allveelaevaga on tema hinnangul jabur versioon.
«Ma arvan, et selles kohas, kus Estonia põhja vajus, võisid merepõhjas mingid kivid olla, millele laev peale vajus, ja nii need augud tekkisid. Laev on aastakümnete jooksul merepõhjas oma asendit muutnud ja nii need augud nähtavale tulid. Niikaua kui me seda kivi oma silmaga näinud ei ole, ei saa sada protsenti väita, et see nii oli, aga ma pean seda versiooni kõige usutavamaks,» rääkis Metsaveer.
Aastatel 2005–2009 Estonia huku uurimiskomisjoni juhtinud endine riigiprokurör Margus Kurm ütles eile Postimehe stuudios, et laevaosa, kust auk leiti, ei ole kunagi merepõhjaga kokku puutunud, seega ei saa pidada tõenäoliseks versiooni, et augu tekitas merepõhjas lebav kivi. Metsaveer on omakorda kriitiline Kurmi väidete suhtes. «Ta on palju asju väitnud. Ta on ka väitnud, et Estonia-suurused laevad jäävad ümber minnes kummuli ujuma. Kui ikka füüsikat ja laevandust ei jaga, siis võib igasuguseid järeldusi teha. Ma ei usu, et kui üks prokurör tuleb temale võõrasse valdkonda, siis ta pöörab kõik seni teada olevad faktid pea peale,» rääkis ta.
Metsaveer ei pea loogiliseks Margus Kurmi teooriat, et Estonia põrkas kokku allveelaevaga, kuna temale teadaoleva info järgi on auk laevakeres suuremas osas pealpool veeliini. «Kui mõni alus sõitiski Estoniale külje pealt sisse, pidi see olema pealveelaev, kuna allveelaeva nina asub rohkem all. Aga ei ole mõeldav, et kaks laeva põrkavad kokku nii, et radarisüsteemid ei näita midagi,» nentis ta ja lisas, et kahe laeva kokkupõrget oleks pidanud tundma kõik laevas olijad ja tõenäoliselt oleks see paljud inimesed jalust niitnud, midagi sellist aga ei olnud.
Kui Estoniale ka sõitis 1994. aasta septembriööl otsa teine laev, ei oleks sellest praegu palju tõendeid alles. Teise laeva värvikriimud või metallosakesed augu servades oleks Metsaveere sõnul minema uhutud. Küll aga leiab ta, et kui nüüd on algatatud uus uurimine laevakeres oleva augu päritolu väljaselgitamiseks, tuleb kindlasti saata vraki juurde inimene, kuna lihtsalt kaameratest ei piisa.
«Kõige tähtsam on vaadata, milline on põhjareljeef laeva all. Sonarid näitavad merepõhja laeva ümber, kuid mitte seda, mis jääb vraki alla. See aitaks võib-olla üles leida kivi, millele laev peale vajus,» ütles ta.
Estonialt eluga pääsenud väliseestlane Carl Eric Laantee Reintamm väidab, et kuulis laevahuku ööl kriipimist ja nägi laeva kõrval suurt valget kogu, mis võis olla allveelaev. Metsaveer ei mäleta, et seda väidet oleks sel ajal Eesti poolel uuritud.
