Tallinnas Viljandi maanteed ja Järvevana teed ühendava kergliiklustee rajamine on taas liikuma hakanud ning uus projekt peaks päästma 150 puu mahavõtmisest, kirjutab Postimees.
Talvel tuli liikumishuvilistele hea uudis: algab Järvevana tee ja Viljandi maantee äärseid kergliiklusteid ühendava kergliiklustee ehitamine. Seni olid vähemalt rulluisutajad sunnitud ühelt kergliiklusteelt teisele jõudmiseks sõitma Pärnu maantee äärsel kõnniteel. Jooksjatel ja jalgratturitel oli valida selle ja Ülemiste järve piirdeaia kõrval kulgeva vana tee vahel. See aga oli männijuurikaid täis ning nii mõneski kohas olid tee asemel parajad liivaluited.
Paraku ei olnud rõõmu kauaks – teeservast hakati puid maha võtma ning vastavad märgid tehti kümnetele mändidele, mis jäid raudtee ja järve piirdeaia vahelisele alale. Kõigepealt juhtis hoolimatule puuderaiele tähelepanu Liiva Külaselts. Seltsi juhatuse liige Indrek Luberg esitas seltsi nimel soovi, et mändide vahel võiks olla sõelmetest tee, asfaldist kergliiklustee aga võiks olla raudtee kõrval.
«Selles projektis, mis koostati sihtasutuse Eesti Terviserajad tellimusel ja anti hiljem linnale üle, oli tõepoolest selline mahukas raietöö ette nähtud. Nüüd otsustasime maha istuda ja arutada, kas seda on vaja teha nii mastaapselt,» rääkis toona veel Kesklinna vanemana töötanud Vladimir Svet.
Suuresti tema eestvedamisel tellitigi uus projekt, mille järgi ei ole vaja nii palju puid maha võtta. Uue projekti on teiste seas kooskõlastanud ka Liiva Külaselts ning selle realiseerimisele ei tohiks takistusi olla.
Sihtasutuse Eesti Terviserajad juht Alo Lõoke ütles, et tal on hea meel, et Järvevana tee ja Viljandi maantee vahelise kergliiklustee ühenduse rajamine jõuab üha lähemale, sest projektimuudatused on tehtud ning ehitusloa menetlus käib. «Selle väljaehitamine linna poolt on ainult aja küsimus. Meile on see märgiline lõik ümber Ülemiste järve kulgevat ringi silmas pidades, et saaks ilma raudteed ületamata seal kandis liikuda, kuna Järvevana tee kergliiklustee ning vastselt rajatud Viljandi maantee kergliiklustee koos viaduktiga Järve terviserajale on väga tihedas kasutuses,» ütles Lõoke Postimehele.
«Kui ainuüksi Järve terviseraja viadukti ületusi on selle aasta algusest peaaegu 140 000, siis see kõne all olev lõik tõotab minu hinnangul tulla kindlasti üle 200 000 liikumiskorraga aastas. Liikumine on üha populaarsem ning neid võimalusi tuleb juurde luua, et üheskoos panustada inimeste tervisesse ja rõõmsamatesse inimestesse,» lisas Lõoke. «Oleme sihtasutuse ja Tallinna linnaga aastaid pingutanud, et teha üks suur kergliiklus teede ring, mis ühendab linnaosad ja terviserajad. Sealtsamast Järvevana tee ja Järve kandist saab õige varsti edasi minna Liivametsa tee juurest Liiva raudteejaama juurde, mille alla rajatakse tunnel, ning edasi Männiku tee alla rajatava tunneli kaudu Rahumäe kergliiklusteeni ja edasi Nõmmele, Haaberstisse ja Stroomini. Meie oleme olnud paljudes lõikudes projekteerimiste tellija ning Tallinna linn nende väljaehitaja,» rääkis Lõoke.
«Meie saime seekord oma tahtmise. Alguses räägiti mulle pikalt ja laialt, miks meie plaan ei sobi. Küll ei anna kõrgused välja, küll kalded. Igasuguseid ettekäändeid toodi. Ma sain korralikult sõimata, keegi ei olnud nõus projekti ümber tegema. Ma arvan, et lõpuks mõjus see, et Svet sai aru, et ei ole poliitiliselt väga mõistlik tegu lasta nii palju puid maha võtta,» ütles Luberg.
Keskkonna- ja kommunaalametist öeldi Postimehele, et praegu käib kergliiklustee ehitusloa menetlus ning tee-ehituse algus- ja lõpptähtaeg selguvad peatselt välja kuulutatava riigihanke käigus.
