Statistikaameti saagiuuringu andmetel oli septembri keskpaigaks koristatud 86 protsenti teraviljapinnast, kust saadi enam kui 1,45 miljonit tonni teravilja.
Statistikaameti analüütiku Ege Kirsi sõnul koristati 97 protsenti tali- ja 77 protsenti suviteraviljast. “Enamiku kultuuride osas jõuti koristada oluliselt vähem kui eelmise aasta samaks ajaks, aga saagikusel pole viga,” ütles Kirs pressiteates.
Selle aasta esialgsetel andmetel kasvatatakse teravilja kokku 370 000 hektaril, mida on võrreldes eelmise aastaga peaaegu 2 protsenti rohkem. Taliteravilja kasvatatakse 167 000 ja suvitalivilja 203 000 hektaril. Septembri keskpaigaks koristatud pindadelt saadi keskmiselt 4558 kilogrammi teravilja.
Talv oli Kirsi sõnul tänavu ilmastiku poolest erakordne ja püsiva lumekatteta, mis mõjutas taliteravilja kasvatamist. Hoolimata sellest saadi koristatud taliteravilja pinnalt keskmisel 5252 kilogrammi teravilja.
Kõige enam kasvatatakse taliteraviljadest talinisu. Suviteraviljade keskmiseks saagikuseks kujunes 3842 kilogrammi ja kõige rohkem kasvatatakse suviotra.
Kaunviljadest jõuti septembri keskpaigaks koristada 59 protsenti, 5300 hektarist kartuli kasvupinnast aga 41 protsenti.
Kartuli hektarisaak oli 24 069 kilogrammi, mis annab analüütiku sõnul lootust, et lõplik saak kujuneb eelmise aastaga ligilähedane. Rapsi ja rüpsi 71 000 hektarist jõuti koristatud 82 protsenti, keskmiseks hektari saagiks oli 3115 kilogrammi.
“Koristatud saagi koguse järgi on veel vara teha järeldusi põllumajandustootmisest saadava tulu kohta, kuna see sõltub ka toodangu eest saadavatest hindadest ja selle saamiseks tehtud kulutustest,” märkis Kirs.
Maaeluministeeriumi prognoosi kohaselt saab koristatud 98 protsenti teraviljapinnast ja kogusaagiks kujuneb 1,55 miljonit tonni, mis jääb 4 protsenti alla eelmise aasta rekordsaagile.
Rapsi ja rüpsi kogusaagiks prognoositakse 202 000 tonni, mis on 6 protsenti rohkem kui mullu. Kartuli kogusaagiks võib kujuneda 118 000 tonni.
