2020. aasta kolmandas kvartalis väljastas Eesti Pank enam kui 323 miljoni euro väärtuses pangatähti, lisaks 2,2 miljoni euro väärtuses münte, samal ajal tagastati 249 miljoni euro väärtuses pangatähti.
“Kvartali kokkuvõttes on Eesti Pangast netoemissioonina väljastatud pangatähtede arv kahanenud eelneva kvartaliga võrreldes 23 protsenti, mis osaliselt peegeldab COVID-19 leviku piiramiseks kehtestatud meetmete mõju,” ütles Eesti Panga sularaha analüütik-ekspert Martti Näksi pressiteate vahenduse.
Ta lisas, et kõige suurem nõudlus on jätkuvalt 50-euroste kupüüride järele, mis moodustavad ligikaudu 46,7 protsenti kõigist väljastatud pangatähtedest.
“Sularahanõudlus on vaatamata koroonaviirusega kaasnenud mõjudele olnud stabiilne. Euroopa Keskpanga poolt läbi viidud uuringust selgus, et 67 protsenti inimeste maksekäitumine on jäänud samaks nagu enne viirusepuhangut,” tõi Näksi välja.
Analüütiku sõnul ei ole sularahaautomaatide võrgustik viimastel aastatel eriti muutnud. Eestis on kasutusel 737 sularahaautomaati, millest 207 automaadil on sularaha sissemakse võimalus. Sularaha saab vahetada 29 kontoris.
2020. aasta kolmandas kvartalis võeti sularahaautomaatidest raha välja 7,4 miljonit korda ja enam kui 953 miljoni euro väärtuses. Need näitajad on võrreldes eelmise kvartaliga kasvanud vastavalt 21,5 protsenti ja 14,6 protsenti. Sularaha sissemaksetehinguid tehti kolmandas kvartalis 1,4 miljonit korda ja kokku 497 miljoni euro väärtuses.
Näksi märkis, et 2019. aasta lõpus läbi viidud maksekäitumise uuringu tulemustest selgus, et võrreldes kahe aasta taguse ajaga on sularaha kättesaadavus paranenud. Sularaha väljavõtmist poekassast või pangakontorist kasutab võrdselt 4 protsenti elanikest. 2020. aasta kolmandas kvartalis võeti poekassast sularaha välja enam kui 44 000 korral, kokku ligi 2 miljonit eurot.
Eesti Pank väljastab käibemünte ringlusesse vastavalt nõudlusele. 2020. aasta kolmandas kvartalis väljastati 6,7 miljonit münti 2,2 miljoni euro väärtuses ning tagastati 621 000 münti 528 000 euro väärtuses. Väljastatud müntidest 44 protsenti moodustasid ühe- ja kahesendised.
Eesti Pank vahetab endiselt Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. 2020. aasta kolmandas kvartalis tehti 204 vahetustehingut, mille käigus vahetati ligi 57 000 euro väärtuses kroonisularaha.
Ringlusest on tagasi tulemata 28,5 miljonit kroonipangatähte ja 320 miljonit münti koguväärtusega 44,5 miljonit eurot. “Kuigi aegade jooksul on ringluses olevast kroonisularahast mingi osa jäädavalt kadunud või hävinenud, on elanikel vahetusvõimalus olemas,” tõi Näksi välja.
Eesti Pank vahetab ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti ja -münte. 2020. aasta kolmandas kvartalis viidi läbi 52 ekspertiisi, mille käigus analüüsiti 1034 pangatähe ehtsust ning määratleti sularaha kahjustuste ulatus.
Ümbervahetamisele kuuluvad pangatähed, millest on säilinud enam kui 50 protsenti. Kahjustatud pangatähed kõrvaldatakse ringlusest ning hävitatakse.
Eesti kohtuekspertiisi instituudi andmetel registreeriti Eestis 2020. aasta kolmandas kvartalis 104 võltsitud europangatähte, millest suurema osa moodustasid 10- ja 50-eurosed kupüürid. Samal perioodil tuvastati 15 mündivõltsingut.
“Eestis avastatud võltsingute arv on nii absoluutarvult kui ka võrdlusena ringlusesse lastud ehtsate pangatähtede ja müntidega marginaalne,” ütles Näksi.
