Kui novembri alguses oli Tartumaal 4928 töötut, siis Nõo lihatööstuses on viimasel ajal pidevalt puudu ligi 20 töötajat, rääkis ettevõtte nõukogu esimees Simmo Kruustük Tartu Postimehele.
Isegi kui töölesoovijaid on, ei pea paljud neist ametis pikalt vastu. «Üle poolte lahkujate staaž jääb alla kahe kuu,» ütles aga Kruustük.
Võiks ju eeldada, et majanduslangus ja koondamised annavad tööandjale võimaluse riisuda tööturu koor ja saada häid uusi töötajaid, kuid Nõo lihatööstuse tegevjuhi Ragnar Loova sõnul nii see siiski ei käi. «Töötajad pole malenupud, ei saa aastaid teenindajana töötanud inimest järsku tõsta lihalõikajaks,» selgitas ta.
Lihalõikajatest on aga suur puudus. See töö on ka raske: ruumid on külmad ja niisked, tuleb olla sundasendis ja vahetused on pikad. «Aga head lihalõikajad teenivad 2000– 2500 eurot kuus,» lisas Loova.
Tema sõnul arvatakse ekslikult, et lihalõikamine on vaid meestetöö. «Meil on ka kaks naist sellel kohal ja nad pole sugugi kehvemate seas,» lisas Loova.
Ettevõte on kasutanud ka renditööjõudu ja kasutab praegugi, ent koroona on selle palju keerulisemaks teinud. Et saada üht renditöölist, tuleb tööjõudu vahendavale firmale kaks kuud ette teatada. Peale selle on sellisel inimesel vaja tööja elamisluba, lisaks logistilised probleemid kohale jõudmisega, kõigil lihatööstuse töötajatel peab olema tervisetõend ja jõudnud Eestisse, tuleb tal kümme päeva karantiinis olla. «Ootan riigi juhtidelt selgemat tulevikunägemust, sest määramatust on liiga palju,» sõnas Kruustük.
Nõo lihatööstusesse töötajate leidmise teeb keerulisemaks seegi, et firma asub Tartu ja Elva vahel, kus on mõlemas ettevõtteid, mis tööjõu ära neelavad. «Nagunii peame arvestama Tartu palgatasemega, aga lisaks ka sõidukompensatsiooniga,» märkis Kruustük.
Töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli sõnul on suurematest asulatest väljas asuvad tootmised olnud viimased paar-kolm aastat tööjõukriisis. «Euroopas on tavaline sõita rongiga paar tundi tööle, ent Eesti inimene on siiski väga tundlik töö asukoha suhtes,» ütles Väli. «Linlane kalkuleerib väga täpselt, kui suur on tööl käimise aja- ja transpordikulu ning võrdleb seda palgaga.»
