COVID-19-st tulenev tarbijate mure oma rahalise olukorra üle Eestis väiksem kui Euroopas; 34 protsenti eestlastest nõustub, et rahaasjad ei ole stressivabaks eluks piisavalt korras, kui Euroopa keskmine on 47 protsenti.
Eurooplaste rahaline heaolu on COVID-19 tõttu saanud suure löögi, seda eriti pikalt kestnud karantiiniga riikides. Võrreldes muu Euroopaga on Balti riigid olukorraga suhteliselt hästi hakkama saanud ning asuvad Intrumi rahalise heaolu baromeetris üsna heal positsioonil, teatas uuringu korraldanud Intrum.
Pandeemia avaldas negatiivset mõju tarbijate võimele täita oma finantskohustused õigeaegselt. Siiski on Eesti teinud edetabelis tõusu ja asub kolmandal kohal, kuna paranenud on finantskirjaoskus ning säästuvõime.
Teist aastat järjest koostatud edetabelit juhivad Saksamaa ja Austria, kes hõivasid kaks esimest kohta ka eelmisel aastal. Esikuuikusse jõudsid veel Rootsi, Iirimaa ja Leedu. Soome on kaheksandal ning Läti 16. kohal.
Kokku 24 Euroopa riigi võrdluses parandasid oma kohti kõige rohkem Eesti – 20. kohalt kolmandaks – ning Leedu – 23. kohalt kuuendaks.
Baromeeter, mille andmed koguti septembris, enne COVID-19 teise laine süvenemist, annab iga riigi kohta üldise rahalise heaolu hinnangu, mis hõlmab kolme näitajat.
Finantskirjaoskuse arvestuses pälvis Eesti kolmanda koha, tulevikuks säästmine tõi üheksanda koha ning arvete tasumise arvestuses jäi Eesti 13. kohale.
“Ilmselgelt paneb COVID-19 paljud eurooplased täiendava rahalise surve alla ja viib nende finantsheaolu vähenemiseni. Riikide lõikes on pandeemia mõju olnud erinev, olles kindlasti suurem Lõuna-Euroopas,” ütles Intrumi Baltikumi tegevdirektor Ilva Valeika.
Ta märkis aga, et Balti riigid – eriti Eesti – paistavad silma sellega, et on suutnud pandeemia majandusmõjudega paremini toime tulla ja suudavad pärast kriisi kiiremini taastuda.
“Tasub mainida, et Eestis toimus uuring septembri keskel. Pandeemia pole kuhugi kadunud, olukord võib kiiresti muutuda ning võimalikud edasised piirangud ja nende majandusmõju võivad suunata tarbijate kindlustunnet,” selgitas tegevdirektor.
Valeika sõnul ütles 26 protsenti Eesti tarbijatest, et nende sissetulek on vähenenud, samas kui Euroopa keskmine näitaja on 35 protsenti. Sellest tulenevalt tõusis Eesti arvete tasumise arvestuses viie koha võrra – Eesti vastajatest ütles 82 protsenti, et viimase aasta jooksul on nad oma arved tasunud õigeaegselt.
Vaatamata majapidamiste rahalise olukorra tugevatele külgedele muretsevad Eesti vastajad oma säästuvõime pärast. 65 protsenti ütleb, et pole rahul summaga, mida nad suudavad igakuiselt säästa, samas kui Euroopa keskmine on 56 protsenti.
Küll on pandeemia Intrumi hinnangul motiveerinud eestlasi ja kõiki eurooplasi tegema suuremaid pingutusi oma finantsalaste teadmiste süvendamiseks ja isiklike rahaasjade paremaks kontrollimiseks.
Intrumi rahalise heaolu baromeeteriga saab mõõta ja võrrelda Euroopa tarbijate rahalist heaolu 24 Euroopa riigis. Rahalise heaolu all peetakse silmas rahalist kindlustunnet igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja oma rahaasjade kontrolli all hoidmiseks.
Intrumi rahalise heaolu baromeeter avaldati Euroopa tarbijate maksearuandes (European Consumer Payment Report, ECPR), mis annab ülevaate eurooplaste tarbimisharjumustest ja oskusest oma leibkonna rahaasjadega igakuiselt toime tulla.
Aruannet on Intrum koostanud 2013. aastast ning tänavuses uuringus osales 24 198 tarbijat üle Euroopa. Eestis küsitleti selle aasta 14.–24. septembrini kokku tuhandet inimest. Uuringu viis läbi Financial Times Groupi kuuluv ettevõte Longitude.
Intrum on krediidihaldusteenuste ettevõte, mis tegutseb 25 Euroopa riigis. Ettevõttes töötab üle 10 000 inimese, kes teenindavad pea 80 000 ettevõtet üle Euroopa.
