Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri sõnul aitab teaduse ja teadlaste senisest suurem kaasamine ettevõtete arenemisse kaasa Eesti majanduse pikaajalise konkurentsivõime tagamisele.
Riigikogu majanduskomisjon ja kultuurikomisjon tutvusid esmaspäevasel ühisistungil Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavaga aastateks 2021–2035, mille eesmärk on hoida ja tugevdada Eesti teaduse taset ning kasutada teadust ühiskonna sotsiaalse ja majandusliku heaolu hüvanguks, teatas riigikogu pressiteenistus.
“Üks huvitav ja julge sõnum arengukavas ütleb, et ettevõtete toetamisel peab fookus nihkuma ekspordimahukuselt teadmusmahukusele ja innovatsioonile ning lisandväärtuse kasvatamisele. Riigikogu saab seadusandjana hoogu anda sellega, et aitame kujundada sobiva maksu- ja seadusandliku keskkonna,” märkis Sester pressiteates.
Aastaks 2035 arengukavas seatud eesmärkide saavutamisele aitavad Sesteri sõnul kaasa ka Eesti tugevused: väiksus, paindlikkus ja tehnoloogiline avatus.
Kultuurikomisjoni aseesimees Heidy Purga ütles, et arengukaval on ambitsioonikas eesmärk siduda senisest enam majandus ja teadus, kuid selle eeltingimuseks on, et meil oleks toimiv teadussüsteem ning teadussiirdele vastuvõtlik ja võimekas ettevõtlus.
“Selleks, et teadlaskond ja teadusasutused saaksid oma võimekust kasvatada, tuleb neile tagada piisav ja stabiilne rahastus. Oluline on, et rahastusinstrumendid oleksid nii tippteadusele kui teaduse järelkasvule,” sõnas Purga.
Ta tõi välja, et tagada tuleb uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike alusuuringute rahastamise jätkumine, aga jätkata on tarvis ka doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamist.
Purga lisas, et üheks heaks võimaluseks avardada teadlaskarjääri on soodustada teadlaste liikumist erinevate sektorite vahel. “Kui teadlastel tekivad paindlikumad võimalused liikuda akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel, võidab sellest nii akadeemiline maailm kui ettevõtlus,” märkis ta.
