Koroonapandeemia esimese lainega kaasnenud tellimuste tühistamine suunas metalli- ja masinatööstuse ettevõtted senisest enam omatooteid arendama.
Sobiliku tööjõu nappus ja tööprotsesside riskikindlamaks muutmine aga pani sektori ettevõtted otsima ka lahendusi oma tegevuse automatiseerimiseks, selgub Arenguseire Keskuse raportist, mis kannab pealkirja „Viiruskriisi mõju majandusele. Stsenaariumid aastani 2030“.
„Metalli- ja masinatööstus moodustab suure osa Eesti töötlevast tööstusest ja on tugevalt suunatud ekspordile. Seetõttu on kriisist väljatulemine seotud eelkõige välisnõudluse taastumise ja uute eksporditurgude leidmisega,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane. „Sektorit mõjutas kriisis oluliselt välistööjõu riiki mittelubamine. Näiteks halvas keevitajate puudus mitmete ettevõtete töö.“
Varblase sõnul kujunes sektorile kõige keerulisemaks kuuks mai, kui pooleliolevad projektid hakkasid lõppema, aga uusi tellimusi nappis.
„Kõige enam olid kriisist mõjutatud laevaehitus ja haagiste tootmine. Alates suve teisest poolest on olukord paranenud ning teiste majandusharude investeerimisjulguse taastumine on toonud metalli- ja masinatööstusele uusi tellimusi,“ rääkis Varblane, kelle sõnul on masinatööstuse ettevõtted asunud aktiivselt otsima uusi eksporditurge. „Järjest enam vaadatakse Skandinaavia turgude kõrval ka näiteks Saksamaa, Hollandi ja Taani poole. Uute lepingute sõlmimist on toetanud ka Aasiast tarnimise riskantsemaks muutumine ning geograafiliselt lähemal paiknevate tarnijate eelistamine. Samas on konkurents tihe, sest samadele lepingutele konkureerivad ka Läti, Leedu, Poola ja Slovakkia ettevõtted.“
Varblase sõnul on kriisi tulemusel kiirenenud ettevõtete tööprotsesside automatiseerimine.
„See toonud esile kitsaskoha – automatiseerimise lahendusi pakkuvad firmad on keskendunud eelkõige suurettevõtetele ning väikeettevõtetega tegelemiseks napib ressurssi,“ märkis Varblane ja lisas, et ühe suundumusena on metalli- ja masinatööstuse valdkonnas kriisi tulemusel tugevnenud ettevõtete koostöö. „Sektori ettevõtteid koondava haruliidu liikmete arv on kiirelt kasvanud ja võrgustikus olemist peetakse järjest kasulikumaks, näiteks välisturgude jaoks vajaliku mastaabi saavutamiseks.“
Sektori edu tulevikus on seotud eelkõige üldise majandusolukorraga ja arengutega eksporditurgudel.
„Sektori konkurentsivõime säilitamisel on üheks keskseks teguriks sobiliku tööjõu tagamine. Ühelt poolt tähendab see haridussüsteemi paremat vastavust sektori vajadustele, teisalt ka senisest avaramaid võimalusi välistööjõu kaasamisel. Väga oluline on ka riigi kuvand avatud ja ettevõtlussõbraliku majanduskeskkonnana ning selgelt väljendatud tööstuspoliitika, mis loob ettevõtetele kindlustunde tegevuse laiendamiseks ja investeerimiseks,“ rääkis Varblane. „Samuti on tarvilik ettevõtete digipöörde püüdlustele toetusmeetmetega kaasa aidata, et luua võrdsemad tingimused konkurentriikidega. Näiteks Leedus ja Poolas suunatakse digitaliseerimise kiirendamiseks kriisi käigus väga palju vahendeid.“
Metalli- ja masinatööstuses oli 2019. aastal hõivatud 4,2 protsenti ehk 23 000 töötajat, sektori osakaal Eesti majanduses loodud lisandväärtusest ulatus 3 protsendini ehk 750 miljoni euroni.
Metalli- ja masinatööstuses tegutsevate asutuste kuukäive kahanes käesoleva aasta märtsist oktoobrini aasta varasemaga võrreldes kokku 9,3 protsenti ehk 150,8 miljoni euro võrra.
Arenguseire Keskuses koostatud COVID-19 kindlusindeksi järgi paigutub metalli- ja masinatööstus 17 vaadeldud majandusharu seas kriisile vastupidavuselt kaheteistkümnendale kohale -0,2 miinuspunktiga.
