Töötukassa andmeil ulatus registreeritud töötute arv 2020. aasta lõpus 53 874 inimeseni; registreeritud töötuse määr oli sealjuures 8,3 protsenti.
Eelmisel aastal oli keskmine registreeritud töötute arv 47 200 inimest ja registreeritud töötuse määr 7,3 protsenti, teatas töötukassa.
2020. aasta lõpu seisuga oli registreeritud töötuse määr kõrgeim 13,2 protsendiga Ida-Virumaal, järgnesid Valgamaa ja Pärnumaa vastavalt 10,1 ja 9,9 protsendiga. Madalaimad töötuse määrad oli Jõgevamaal 5,4 protsendiga, Hiiumaal 5,6 protsendiga ning Saaremaal 6,3 protsendiga.
Registreeritud töötute hulgas oli 48 protsenti mehi ning 52 protsenti naisi. Kõige enam töötuid oli 66 protsendiga vanusegrupis 25 kuni 54, üle 55-aastaste osakaal töötutest oli 22 protsenti. 16- kuni 24- aastaseid töötuid oli 12 protsenti.
Kõrgharidusega inimesed moodustasid möödunud detsembri lõpu seisuga 30 protsenti töötutest, kutseharidusega töötud 28 protsenti ning erialase hariduseta inimesed 42 protsenti.
Töötukassa teatel on registreeritud töötute hulgas langenud vähenenud töövõimega töötute osakaal. Kui tunamullu moodustasid vähenenud töövõimega töötud töötutest 31 protsenti, siis läinud aastal oli neid 22 protsenti. Eesti keele mitteoskajaid oli registreeritud töötute seas 19 protsenti.
Eelmise aasta lõpu statistika seisuga oli inimesi, kes olid töötud olnud vähem kui kuus kuud, 41 protsenti. Kuus kuud kuni aasta töötud olnuid oli 26 protsenti ning 33 protsenti oli neid, kes olid olnud töötud üle aasta või puudus töökogemus.
Ametigruppide järgi jagunesid registreeritud töötud järgnevalt – 68 protsenti olid nii-öelda sinikraed ning 32 protsenti olid nii-öelda valgekraed.
Mullu oli koondatute osakaal uutest töötutest 22 protsenti. Enim uusi registreeritud töötuid töötas eelnevalt 12,5 protsendiga kaubanduses ja klienditeeninduses, 11,5 protsendiga ehituses ning 9,3 protsendiga toitlustuses, majutuses ja ürituste korralduses.
Töötukassa teatel oli asutusel 2020. aastal vahendada keskmiselt 7811 vaba töökohta kuus. Enim vabu töökohti oli töötleva tööstuse, haldus- ja abitegevuse ning hulgi- ja jaekaubanduse tegevusaladel.
Eelmise kriisi ajal ehk 2009. aastal oli vahendada ühes kuus keskmiselt 2474 vaba töökohta.
Töötukassa vahendab ligikaudu 44 protsenti kõikidest vabadest töökohtadest. Seejuures enim otsitakse lihttöölisi, eelneva aastaga võrreldes on vähenenud vajadus teenindus- ja müügitöötajate järele.
2020. aastal pakkus töötukassa kõige enam karjääriteenuseid ja koolitusi. Suurema osa ehk 57 protsenti teenustel osalejatest moodustasid registreeritud töötud. Karjääriteenustel osalejatest moodustasid registreeritud töötud 44 protsenti.
Lisaks pakkus töötukassa karjääriteenuseid noortele ning töötavatele ja mitteaktiivsetele, kes moodustasid osalejatest vastavalt 38 ja 19 protsenti.
Valdav enamus ehk 86 protsenti koolitusel osalejatest olid registreeritud töötud. Töötavate inimeste koolitusel osalemine vähenes võrreldes 2019. aastaga.
Töötukassa tõi oma aastaülevaates 2020. aasta olulisemate muudatustena välja töötuskindlustushüvitise asendusmäära tõusu esimesel 100 päeval 60 protsendile ning nii-öelda tööampsude ehk lühiajalise töötamise võimaldamise töötuna arveloleku ajal.
Selle aasta olulisemateks muudatusteks on töötutoetuse tõus 50 protsendini töötasu alammäärast, ettevõtluse alustamise toetuse tõus kuni 6000 euroni ning tasemeõppes osalemise toetuse tõus nii töötutele kui töötavatele inimestele 50 protsendini töötasu alammäärast.
Samuti on tänavuste olulisemate muudatuste hulgas uue võimalusena koolitustoetus tööandjatele töötajate digioskuste arendamiseks, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) programm turismisektoris töö kaotanud inimestele teenuste osutamiseks ning töötasu toetus kriisist mõjutatud ettevõtetele Harjumaal ja Ida-Virumaal.
