SISUTURUNDUS
Päikesepaneelid on korteriühistule parim ja lihtsaim viis hakata ise tootma 100% puhast energiat, hoida kokku kommunaalkuludelt ning kasvatada oma kinnisvara väärtust.
Missuguste kortermajade katusele saab päikeseelektrijaama püsti panna ning kui suurt kasu see toob, selgitab Eesti Energia hajaenergia teenuste juht Ott Antsmaa.
Milleks korteriühistule päikeseelekter?
Päikesepaneelidest saadaval kasul on mitu aspekti. Tarbides päikesepaneelidega toodetud elektrit, saab korteriühistu säästa võrgust ostetava elektri, võrgutasu ja maksude pealt. Tarbimisest üle jääva elektri saab börsihinnaga tagasi elektrivõrku müüa.
Päikesepaneelidest on abi kõikide tarvitite juures, mis töötavad elektrienergia jõul. Reeglina ühendatakse paneelid siiski ühistu üldelektri arvesti taha ja need aitavad katta ühistu üldtarbimist. Tavalise viiekordse kortermaja katusele mahub umbes 90 paneeli, millega on võimalik katta kogu üldelektri tarbimist nagu valgustus, elektriküte, turvasüsteemid jms.
Kas igale majale saab paigaldada päikesepaneelid?
See, kas majale saab paigaldada päikeseelektrijaama, sõltub mitmest asjaolust. Näiteks kortermaja vanus ei ole takistuseks, kui katusekonstruktsioon ja kandevõime on paigaldamiseks sobivas seisukorras.
Samuti ei ole paneelide paigaldamise eelduseks maja renoveerimine ja soojustamine. Mõlema investeeringu tasuvust võib käsitleda eraldi. Suurima võidu ja parima energiaklassi saavutab korteriühistu mõlemat varianti kombineerides ning täpsema ekspertiisi tegemisel saab soovi korral appi kutsuda Eesti Energia spetsialistid.
Ülejäägi saab anda võrku
Päikesepaneelid toodavad ka Eesti oludes headel päevadel niisugusel hulgal energiat, et majarahvas ei jaksa kõike ära kasutada. Elektrienergia salvestamise omahind on võrreldes elektri turuhinna ja selle kõikumisega praegu veel liialt kõrge.
Majanduslikult tasuvam on kasutada n-ö salvestina võrku ehk anda ülejääv energia võrku ja osta puudujääv elektrienergia sealt tagasi.
Millal hakkab investeering kasu tooma?
Korteriühistute puhul jääb tasuvusaeg enamasti vahemikku 6–10 aastat. Sõltub see näiteks elanike tarbimisharjumustest, päikeseelektrisüsteemi maksumusest, elektri ja võrgutasu maksumusest, aga ka sobivate toetusmeetmete olemasolust. Näiteks on võimalik kasutada erinevaid Kredexi meetmeid, mille eesmärk on korterelamut energiatõhusamaks muuta.
Investeeringut on võimalik finantseerida laenuga selliselt, et elektrikuludelt saadav rahaline võit katab ära aastased laenumaksed. Selleks tuleb leida sobiv kombinatsioon sissemakse suurusest, laenuperioodist ning krediidikulukuse määrast.
Kui ühistu on üldkoosolekul on otsustanud, et päikesepaneelid on huvipakkuv teema ning on soov saada täpsemat pakkumist, on soovitatav võtta ühendust Eesti Energia spetsialistidega, kes aitavad selgitada välja tehnilised võimalused ning teevad ka objektipõhise tasuvusarvutuse. Lisaks on Eesti Energia nõuga abiks ka erinevate toetusmeetmete taotlemisel.
Vaata lähemalt: energia.ee/paikesepaneelid
