Keskkonnaminister sel kevadel veel üleüldist raierahu ei kehtesta, kuid teadlaste jätkuv võitlus pesitsevate lindude eest ja Euroopa Kohtu värske otsus võivad praegusse metsatööstureid toetavasse poliitikasse pöörde tuua.
«Oleme 20 aastat raierahu eest võidelnud ja keskkonnaministeeriumile on väga hästi teada, et ökoloogilisest vaatevinklist peaks selle kehtestama,» ütles Eesti ornitoloogiaühingu juht Kaarel Võhandu. «Praegune seadusandlus võimaldab üleüldise linnurahu kehtestamist 15. aprillist kaheks kuuks, metsatööstuse survel pole aga seni ükski keskkonnaminister seda teinud.»
«Looduskaitseseadus juba keelab lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise, seetõttu pole seda vaja ekstra piirata,» vastas keskkonnaminister Tõnis Mölder esmaspäevasel riigikogu istungil Heljo Pikhofi küsimusele raierahu kehtestamise kohta. Lisaks kutsus minister üles hallis alas toimetavaid raiefirmasid pesitsevaid linde säästma. Ta viitas, et lähikuudel jõuab riigikokku seaduseelnõu, mis käsitleb raierahu järgmistel aastatel.
Ministeeriumi senisesse seisukohta võib tuua pöörde Euroopa Kohtu 4. märtsi otsus, mille järgi Euroopa Liidu loodusliku linnustiku kaitse direktiiv on lindude kaitsmisel ülem liikmesriikide seadustest. Kõiki Euroopa Liidu riike, sealhulgas Eestit puudutavas otsuses sisaldub muuhulgas hinnang, et direktiiviga on vastuolus liikmesriikide tavad, et metsaraiet ning muud linnupesi ja -poegi hävitavat inimtegevust ei peeta lindude tahtlikuks tapmiseks ja häirimiseks. Euroopa Kohtu otsus tulenes kohtuvaidlusest Rootsis: «Rootsi kohtud on tõlgendanud keeldu nii, et kogu kaitstud liigi populatsioon peab olema mõjutatud, et oleks alust metsalangetamist peatada. Euroopa Kohtu otsuse järgi peab keeld üldjuhul kehtima aga ka siis, kui üht kaitstud liigi isendit häiritakse või kahjustatakse,» kajastas otsust Rootsi päevaleht Dagens Nyheter 8. märsil.
Euroopa Kohtu lahendis on nimetatud metsanduslikke tegevusi ja (maa-)arendustegevusi. Viidatud on, et liigikaitsenõuded rakenduvad ka siis, kui tegevuse eesmärk ei ole mitte liikide kahjustamine, vaid näiteks metsaraie.
Õiguskantsler hindas juba kolme aasta eest, et lindude pesitsusajal metsa raiudes rikutakse looduskaitseseadust, mille järgi on keelatud lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine. Ta hindas metsaraiujate tegevust nn kaudseks tahtluseks, mille mehhanismi on kirjeldanud riigikohus.
Eesti Erametsaliit vaidles sellele teravat vastu, heites ette teadusuuringute puudumist, mis tõestaksid seost lindude pesitsusajal metsa raiumise ja lindude arvukuse vähenemine vahel. Liit viitas, et väga palju linde hävitavad hoopis kodukassid ja oleks ebaõiglane, kui lindude arvukuse vähenemise eest vastutaksid ainult töösturid.
