Anonüümsetele mobiiliandmetele toetuva liikumisanalüüsi märtsi tulemused näitavad, et 11. märtsil kehtestatud lisapiirangute järel liikumine mõnevõrra vähenes, aga viimasel kümnel päeval on liikumine taas aktiivsem.
Statistikaameti, mobiilioperaatorite ja riigikantselei koostöös tehtava liikumisanalüüsi eesmärk on aidata valitsusel hinnata kehtestatud meetmete mõju inimeste liikumisele, nakatumisohu arengut ning planeerida paremini regionaalset kommunikatsiooni.
Anonüümsetest koondandmetest on näha, et liikumine oli 11. märtsini aktiivsem kui 2020. aasta eriolukorra ajal. Pärast lisapiirangute kehtestamist vähenes liikumisaktiivsus eelmise aasta eriolukorra keskmisega samale tasemele. Viimasel täisnädalal ehk 22.–28. märtsil hakkas liikumisaktiivsus suurenema. Paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsus on võrreldes eelneva nädalaga vähenenud kahe protsendipunkti võrra.
Maakonniti oli paiksete ja väheliikuvate mobiilide osatähtsus viimasel töönädalal pisut madalam kui sellele eelnenud nädalal. Kõige suurem muutus oli Võru ja Harju maakonnas. Tööpäeviti olid kõige väheliikuvamad Hiiu, Põlva, Rapla maakonna ja kõige liikuvamad Harju, Tartu ja Pärnu maakonna inimesed.
Samuti oli viimasel nädalavahetusel liikumine kõigis maakondades aktiivsem sellele eelnenud nädalavahetusest, suurim muutus oli Pärnu maakonnas. Kõige väheliikuvamad olid puhkepäevadel Rapla maakonna inimesed, kõige liikuvamad Tartu ja Harju maakonna mobiilikasutajad.
Detailsed piirkondlikud andmed näitavad nädalavahetusel suurenenud liikumist keskustest välja, aktiivselt külastatakse Tallinna ümbruse, Lääne maakonna, Lääne-Viru, Narva-Jõesuu ning Tartu ja Võru maakonna puhkepiirkondi. Piirkondlikud andmed sisaldavad ka läbisõidul olnud mobiilide arvu.
Liikumisanalüüsi tulemused on avaldatud aadressil liikumisanalyys.stat.ee/. Liikumisanalüüsi koostatakse ja edastatakse valitsusele vähemalt aprilli lõpuni.