Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,4 protsenti ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 1,9 protsenti.
LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul kergitas aprillis võrreldes märtsiga hindasid peamiselt toiduainete kallinemine.
“Tarbijahindade kasv kiirenes aprillis 1,9 protsendini. Aastavõrdluses jätkusid eelnevatele kuudele sarnased trendid – kallinesid kulutused transpordile ja eluasemele, mis on tingitud vastavalt toornafta ja elektri hinna oluliselt kõrgemast tasemest kui möödunud aastal,” ütles Aab BNS-ile.
Ta tõi välja, et mullu aprillis saavutas nafta hind oma põhja kui kuu keskmine hinnatase ulatus napilt üle 20 euro barreli kohta. “Tänavu oli hinnatase samas kuus ligikaudu 2,5 korda kõrgem ehk 55 eurot barreli kohta,” märkis analüütik.
“Suure osa naftahinna tõusust tasakaalustab kriisi haripunktis vastu võetud erakorraline diislikütuse aktsiisi langetus, mistõttu olid diislikütuse hinnad aastases võrdluses suisa 1,6 protsenti odavamad. Bensiini hind oli aprillis aga 13,5 protsenti kallim kui aasta tagasi,” tõdes Aab.
Tema sõnul oli ka elektri börsihind möödunud kevadel šoki tõttu ajalooliselt madalal tasemel, mis tekitas soodsa kasvubaasi käesoleva aasta kevadesse.
“Aprillis kerkis elektri börsihind rohkem kui 80 protsenti, kuid kuna paljud inimesed ostavad elektrit endiselt fikseeritud hindade alusel, ei kandu kogu börsihinna muutus tarbijakorvi edasi. Sellest hoolimata oli kodudesse jõudnud elekter aprillis 20 protsenti kallim kui aasta varem,” nentis analüütik.
Aabi hinnangul ei mõjuta viimastel kuudel raketina taevasse kerkinud toormehinnad otseselt tarbijahinnaindeksit. “Kui toormete hinnatase jääb pikemaks ajaks nii kõrgele või kasvab veel edasi, siis hakkab tavatarbija selle mõju tundma mõne aja pärast näiteks läbi tööstustoodete või ehituskaupade hinnatõusu,” selgitas ta.
