Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ütles reedel Euroopa Liidu kosmoseministrite kohtumisel,et kosmoseliikluse korraldamine muutunud üha olulisemaks valdkonnaks ja Eesti on selles tänu oma digiriigi kogemusele üks eestvedajaid.
Suti sõnul on kosmos muutunud ettevõtetele üha kättesaadavamaks, mistõttu on kosmosetööstuses viimastel aastatel suured arengud toimunud ning seda on märgata ka Eestis, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).
„Kosmosevõidujooksu algusest saati on avakosmosesse saadetud umbes 600 raketti, mis on välja lasknud 9600 satelliiti, millest vaid kolmandik töötab tänase päevani. Kasvav hulk kosmoseprügi toob endaga kaasa suurema kokkupõrkeohu, mistõttu tuleb kosmoseliiklust üha enam reguleerida“, lausus Sutt, kelle sõnul on kosmoseliikluse korraldamisel ja Eesti digiriigil mitu sarnasust.
„Kosmoseliikluse korraldamine ja seonduv andmevahetus nõuab turvalist platvormi, mis ühildub erinevate osapoolte vahel. Sarnaselt digiriigi toimimisele peab ka kosmoseliikluses olema andmevahetus turvaline ja usaldusväärne riigi ning satelliidi operaatorite vahel. Eestil on andmete turvalises vahetamises ja küberjulgeolekus pikaajaline kogemus, mistõttu oleme loomulikult valmis jagama enda õppetunde oma partneritega,“ selgitas Sutt.
Lisaks peab Eesti oluliseks EL-i liikmesriikide koostööd, et tõsta Euroopa kosmose valdkonna ja kosmosetööstuse konkurentsivõimet, selle aluseks on aga riikliku tasandi arendamine. Eesti on alustanud oma riikliku kosmoseseaduse väljatöötamist, mis tegeleb ka kosmoseliikluse korraldamise teemaga ja küsimusega, kuidas arendada välja e-teenus satelliitide registreerimiseks ja käitlemiseks. Eesti e-teenus võimaldaks tulevikus hakata jagama objektide andmeid ka teiste riikidega üle maailma. MKM on käivitanud Eesti kosmoseliikluse korraldamise töögrupi, millega on seotud riigiasutused, teadusasutused ja ettevõtted, kes on varasemalt ka digiriiki arendanud.
Eesti kosmosepoliitika ja -programmi üks eesmärk on tagada ligipääs kosmoseandmetele ja -teenustele, luues selleks Eestisse vastava taristu ja arendades koostööd teiste riikide ja organisatsioonidega.
„Eesti kosmoseprogramm aitab arendada kõrgtehnoloogial põhinevat ettevõtlust Eestis ja seeläbi suurendada ka toodete ja teenuste eksporti. Tänu sellele saaksime arendada kohalikku kosmosetööstust, haridust ja teadust. Täna näeme, et Eesti kosmoseprogrammi investeeritud üks euro võiks tuua Eesti majandusse juurde kolm-neli eurot,“ lisas Sutt.
Kosmoseministrite kohtumisel arutati Euroopas üha kiiremini kasvavat kosmosetööstust ning kosmoseliikluse korraldamist. Lisaks rääkis Sutt oma Leedu kolleegiga Balti riikide piiriülese liikumise taaskäivitamisest.
Brüsselis kohtus Sutt ka Leedu majandusministri Aušrinė Armonaitėga, kellega arutati Balti riikide piiriülest reisimist ja kaubandust. Mõlemad ministrid väljendasid lootust, et viiruse taandumise tõttu on varsti võimalik taaskord kehtestada riikide vaheline vaba liikumine. Sealjuures arutati Euroopa Liidu rohelise sertifikaadi kasutuselevõtmist, mis aitaks avada vaba liikuvuse ja turismisektori Balti riikides ja laiemalt terves Euroopa Liidus.
