SISUTURUNDUS
Korteriomanike põhimured on igakuised kommunaalkulud ja erakorralised väljaminekud maja korrashoiuks.
Kuidas hoida kulud võimalikult väiksed ja säilitada samas kinnisvara väärtust, selgitavad kinnisvarakeskkonna juhtimise ettevõtte Stell Eesti AS kinnisvarahaldurid Veiko Välja ja Eve Talvet.
Kinnisvara korrashoiuks peab nägema tervikpilti
Välja nendib, et inimeste teadlikkus kortermaja nõuetekohasest tehnilisest seisukorrast ja selle tagamisega seotud kuludest ei ole paraku kuigi suur. Korrashoiutegevuste parem juhtimine ja kinnisvaraomanike kulude kokkuhoid saab alguse sellest, et kõik osalised on õigel ajal informeeritud ja saavad asjadest võimalikult ühtemoodi aru. Omanikelt eeldab see ka valmidust ja soovi asjatundlikke ja praktilisi valdkonnateadmisi vastu võtta. Kõige parem viis omanike teadlikkust suurendada on koostada kortermajale perioodiliste ülevaatuste põhjal pikaajaline majanduskava (PAM).
„Kui osta korter kuni 10 aastat tagasi ehitatud majja, tundub see suhteliselt uus. Uue maja puhul – eriti kui mõnel asjal kehtib veel ka garantii – tekib PAM-i puudumisel korteriomanikel õigustatud küsimus, milleks on siis vaja koguda remondifondi,“ toob Välja esile. Hoone võib olla tehnilise seisukorra ülevaatuse raporti alusel tugev ja vastupidav, kuid uutes majades on näiteks keerukaid tehnosüsteeme, mis vajavad omajagu regulaarset hooldust. Arusaadav, et igat eurot, mida kinnisvara hooldamine või remont lisaks nõuab, on mõistlik pikemalt planeerida.
Tihti puudub omanikel ka teadmine, kus algab ja lõpeb kaasomandis olev vara. Esimese asjana peaks korteri soetamisel uurima seega järele kaasnevad kulud: mis seisukorras on hoone konstruktsioonid, milliseid tehnosüsteeme hoone sisaldab, kas võib lisanduda ootamatuid igakuiseid ja hooajalisi kulusid. Sageli on üllatuseks, et uue kortermaja juurde kuuluvad ka parkla, parkimismaja ja silmapaistev haljastus. See võib osutuda värsketele korteriomanikele muutuvaks kuluks. Korterite müüjad räägivad hoonete heast sisekliimast, energiaklassidest ja mõnusast elukeskkonnast, kuid tulevikukuludest tervikpildi saamiseks sellest teadmisest üksi ei piisa. Seda, kuidas planeerida ja jagada korrashoiukulusid, tasub alati küsida maja haldurilt.
Vanemate kortermajade puhul nagu Tallinnas Mustamäel ja Õismäel või Tartus Annelinnas tuleb hoolduse asemel rääkida tõenäoliselt juba rekonstrueerimisest. „Tänapäeval saadakse juba kenasti aru, et remonditud maja muutub väljast ilusamaks, sisekliima muutub mõnusamaks ja küttekulud alanevad,“ räägib Talvet. „Eelkõige tuleb muidugi arvestada elanike võimaluste ja ka vanusega, sest eakamate jaoks on muutused raskemad. See on kinnisvarahalduri ülesanne: teha konstruktiivset teavitustööd, tutvustada korteriomanikele nende võimalusi ja selgitada, mida toob remont kaasa nii tööde ajal kui ka hiljem.“
Halduri kaasamine toob kindlustunde nii elanikele kui ka korteriühistu juhatusele, kes ei pea oma põhitöö kõrvalt pead vaevama, kas kaasata projekti KredEx ning kust leida projekteerija, tehniline konsultant ja ehitajad. „Halduri töö on vedada projekti algusest lõpuni. Aitame välja selgitada, kas KredExi kaasamine on mõttekas või saab maja oma ressurssidega hakkama. Varasema 40% toetuse asemel saavad Tallinna ja Tartu kortermajad KredExist hetkel 30% toetust, ent nõuded on sama suured. See tähendab, et väiksema maja puhul võib toetuse kaasamine minna kallimaks, kui remonditööd omavahenditest ette võtta.“
Remondi valmimisele peab järgnema korralik hooldus
Kui hoone saab rekonstrueeritud, on tähtis kinnisvara väärtuse parima säilimise nimel selle eest järjepidevalt hoolt kanda. Stell pakub tehnosüsteemide hooldust vee-, kanalisatsiooni-, kütte-, ventilatsiooni- ja tulekahjusignalisatsioonisüsteemidele ning elektripaigaldistele. Lisaks pakutakse värskelt renoveeritud fassaadi hooldust, koridoride ja trepikodade igapäevast koristust, aknapesu ja haljastust.
Välja nendib, et Stell on kindel partner, kes suudab pakkuda kompleksset haldusteenust ja akrediteeritud kinnisvarahaldurit. „Aitame koostada kinnisvara seisukorrast ülevaate, peame hoolduspäevikuid ja dokumenteerime tööde ajalugu. See on väga oluline, aga ajamahukas töö inimesele, kes sellega iga päev ei tegele. Maja haldus peab toetama kogu hoone funktsioneerimist, mitte aga muutuma ühistule keerukaks lisakohustuseks.“
Stelli ajalugu Eestis sai alguse 1995. aastal, kui asutati ESS Puhastusteenused. Ligi 15 aastat kuulus ettevõte maailma ühe suurema puhastus- ja haldusteenuste ettevõtete gruppi ISS. Alates 2020. aastast on tegu Eesti kapitalil põhineva firmaga, kus töötab ligi 1500 töötajat. Stell pakub kinnisvara korrashoiu ja halduse teenust ning on selles valdkonnas juhtivaid ettevõtteid Eestis. Firma haldab enam kui 300 korteriühistut ja pakub kinnisvaralahendusi rohkem kui 400 ärikliendile.
