TALLINN, 25. veebruar, BNS – Venemaa laiaulatuslik sõjaline rünnak Ukraina vastu on tinginud julgeolekukriisi Euroopas ja maailmas, mille arutamiseks kutsus peaminister Kaja Kallas reede hommikuks kokku kabinetinõupidamise.
Lisaks viimastele arengutele on kabinetinõupidamisel kavas käsitleda ka valitsuse tegevusi Venemaa-Ukraina sõja otseste ja kaudsete mõjudega hakkama saamiseks Eestis. Eestile otsest sõjalist ohtu ei ole, kuid tuleb arvestada võimalike intsidentide toimumiseks. Euroopa riigid võivad sattuda näiteks desinformatsioonikampaaniate ja küberrünnete sihtmärgiks. Küberründed võivad laieneda valitsusasutustele ning välistada ei saa kürberründeid elutähtsate teenuste osutajatele. Samuti tuleb olla valmis vastu võtma sõjapõgenikke.
Seoses Venemaa laiaulatusliku agressiooniga Ukrainas võttis valitsus neljapäeval vastu otsuse algatada koos Läti, Leedu, Poola ja teiste liitlastega NATO lepingu artikkel 4 konsultatsioonid. See meede on mõeldud kasutamiseks, kui ohustatud on lepinguosalise territoriaalne terviklikkus, poliitiline sõltumatus või julgeolek.
Neljapäeval kogunesid ka NATO liikmesriikide suursaadikud ja reedel leiab aset NATO liidrite virtuaalne tippkohtumine. NATO on juba praegu kuulutanud otsusest võtta kasutusele kõik vajalikud meetmed liitlaste kaitseks. Neljapäevasel NATO suursaadikute kohtumisel otsustati käivitada NATO kaitseplaanid. Kaitseplaanide käivitamine on ennetav samm tagamaks NATO liitlaste vägede ja sõjaliste võimete paiknemise õigel ajal õiges kohas.
Neljapäeval sõidab peaminister Kaja Kallas Brüsselisse, et otsustada Euroopa Liidu valitsusjuhtide ja riigipeadega ulatuslike sanktsioonide üle nii Venemaale kui Valgevenele, kes aitab kaasa Ukraina ründamisele.
