TALLINN, 2. märts, BNS – Reformierakond tõusis taas populaarseimaks erakonnaks ning esmakordselt jõudis esikolmikusse Eesti 200, tõrjudes Keskerakonna neljandaks.
Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitluse iimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 24 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 21,5 protsenti ja Eesti 200 19,2 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus tõusis nädalaga kahe protsendipunkti võrra ning peaministripartei taastas liidripositsiooni. Eelmisel nädalal napilt liidripositsiooni hoidnud EKRE on nüüd teisel kohal ja vahe Reformierakonnaga on 2,5 protsendipunkti. Eesti 200 kasvatas nädalaga oma toetust 1,1 protsendipunkti võrra ning tõusis populaarsuselt kolmandaks erakonnaks. Eesti 200 toetus pole Norstati reitingutes varem nii kõrge olnud.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond 17,9 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,9 protsendiga ning Isamaa 7,3 protsendiga. Keskerakonna toetus langes nädalaga 1,8 protsendipunkti võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 41,9 protsenti ja opositsioonierakondi 36,7 protsenti vastajatest.
Teadur Martin Mölderi sõnul muudab Venemaa riigipea Vladimir Putini alustatud sõda Ukrainas paratamatult ka Eesti erakondade konkurentsimaastikku ja ees ootavate riigikogu valimiste nägu. “Mis mõju ja kuidas see lõppkokkuvõttes Eesti sisepoliitikale omab, seda ei ole võimalik ette aimata. Kuid esimesi lühiajalisi märke me ilmselt juba näeme, kuna Norstati käesoleva aasta kaheksas iganädalane küsitluslaine langes osaliselt ajaliselt kokku Putini sissetungiga Ukrainasse,” rääkis Mölder.
“Reformierakonna toetus tegi sel nädalal märgatava hüppe. Osalt seetõttu, et viimase nädala tulemus oli neil mägratavalt parem, kuid osalt ka seetõttu, et juba mitu nädalat on nad oma positsiooni parandanud. Samas langes oluliselt Keskerakonna toetus. Iganädalastes tulemustes kukkus see lausa alla 15 protsendi,” ütles Mölder.
Tema sõnul on kriisiolukorras oodatav, et valijate toetus valitsusele ning eriti peaministrierakonnale tõuseb. “Koroonakriisi alguses nägime Keskerakonna toetuses samasugust hüpet. Kui palju Reformierakonna reiting praeguses julgeolekukriisis pikaajaliselt kasvab ja püsib sõltub aga sellest, kui hästi suudab peaministrierakond Eestit selles keerulises olukorras õiges suunas juhtida ja meie julgeolekut rahvusvahelistelt kaitsta. Kui möödunud aasta jooksul nägime, kuidas sisepoliitiline maastik ei olnud Kaja Kallase jaoks kõige kandvam pinnas, siis praegu peab ta Eesti eest seisma välispoliitilisel areenil, kus ta on võimekam,” rääkis Mölder.
Keskerakonnale on aga praegune julgeolekukriis Mölderi sõnul väga keeruline hetk. “Nende toetuse langus leidis aset ennekõike eestlastest valijate seas. Erakonna osade tipp-poliitikute eriti tagasivaates ebaadekvaatsed hoiakud meie idanaabri või Eesti julgeoleku suhtes ning asjaolu, et märkimisväärne osa Keskerakonna valijatest on viimastel aastatel elanud Putini propagandakanalite mõjusfääris, teeb praeguse olukorra nende jaoks kriitiliseks. Rääkimata sellest, et kunagine koostööleping Putini erakonnaga jääb neid eriti nüüd veel pikalt kummitama,” ütles Mölder.
Üldisel toetusmaastikul on Mölderi hinnangul märkimisväärne ka asjaolu, et Eesti 200 toetus on esimest korda ületanud Keskerakonna oma. “Vahe kahe erakonna vahel on siiski veel liiga väike järeldamaks, et üks on teise seljatanud,” lisas Mölder.
