Suvel saab Tallinnas alguse europrojekt «Bicification», mille raames kaardistatakse nelja kuu jooksul 500 vabatahtliku jalgrattasõite ratastele paigaldatavate seadmete abil, kirjutab Postimees.
Linn kuulutab selle välja tõenäoliselt aprilli keskel, põhitegevus algab 1. juunil ning kestab 30. septembrini. «Kõigepealt tutvustame projekti linlastele ja pakume 500 inimesele võimalust selles osaleda. Loodetavasti tuleb soovijaid rohkem kui 500 ja need 500 inimest valitakse välja nii, et nad vastaksid võimalikult palju Tallinna demograafilisele valinule. Valikul vaadatakse vanust, millises linnaosas inimene elab ja muid selliseid omadusi,» selgitas Tallinna strateegiakeskuse projektijuht Mart Brauer.
Projektis osalejate ratastele kinnitatakse tema sõnul väike seade, mis toimib koos allalaaditava mobiilirakendusega. Kui inimene sõidab rattaga, siis süsteem jälgib ja kogub andmeid, kus, millal ja millise sagedusega inimene sõidab.
Projektil on laias laastus kolm eesmärki. Esiteks saadakse andmeid, kus ja kuidas inimesed linnas rattaga liiguvad, ja selle baasil saab pakkuda ratturitele paremat teenust näiteks senisest parema rattataristu näol.
Teine eesmärk on mõjutada inimeste liikuvuskäitumist ja suurendada nende inimeste arvu, kes kasutavad igapäevasteks toimetusteks jalgratast. «Praeguse statistika kohaselt on see protsent kusagil nelja-viie kandis, kusjuures üle 50 protsendi on autoga sõitjaid. Meie huvi on see, et inimesed kasutaksid linnas liiklemiseks ratast senisest rohkem. Meil pole illusiooni, et see projekt nüüd kõik tallinlased rattasadulasse meelitab. Aga võibolla see mudib seda asja natukenegi õiges suunas,» arvas Brauer.
Kolmas eesmärk on tema sõnul algatada ja hoida positiivset dialoogi linna ja rattaentusiastide ning rattakommuunide vahel.
Praktikas toimib asi nii, et enne sõidu alustamist käivitab projektis osaleja telefonis oleva rakenduse. Selle abil saab ta muu hulgas oma teekonnal lisada mingi teelõigu kohta markeri ehk kommentaari. «Ja kui me näeme, et mõnes kohas on järsku palju selliseid kommentaare, et oleks vaja linna sekkumist, siis see on kindlasti märguanne, et asjaga tuleb tegeleda,» rääkis Brauer.
Ta tõdes samas, et rattataristut puudutavad muudatused on pikema vinnaga ja päris seda ei maksa loota, et kui ühel päeval märkus teha, siis juba järgmisel päeval hakatakse seda parandama. «Aga kui selline kommunikatsioonikanal on loodud, siis me saame võib-olla teadlikumaks mõnest asjast, mida me varem ei teadnud, ja saame hakata oma tegevust planeerima,» ütles Brauer.
Projektis kasutatav tehnoloogia on pärit Itaaliast, kus seda on kasutatud 18 kohalikus omavalitsuses.
Kui möödunud aastal öeldi, et linn tahab andmeid koguda nii-öelda asjalike sõitude, mitte rattaspordi kohta, siis see seisukoht on nüüd muutunud. «Me ei taha jälgida ainult tööle ja kooli sõitmisi. Tahame näha jalgratturite kõiki sõite Tallinna linna piires. Olgu need siis spordi eesmärgil või lihtsalt vaba aja veetmiseks, kasvõi sõbra juurde sauna minek. Meid huvitavad kõik sõidud, mida inimesed rattaga teevad,» rõhutas Brauer.
Alguses lubati ka seda, et projektis osalejatele makstakse veidi raha. «Esiteks me ei maksa inimestele raha, vaid nad saavad iga kuu eest 28 euro eest vautšereid, mida saab kohalikes poodides kasutada. Teiseks me ei looda, et see meelitab kedagi rattaga sõitma. See on pigem sümboolne tänuavaldus selle eest, et inimene kinnitab oma ratta külge ühe vidina, laadib alla järjekordse mobiilirakenduse ja paneb selle iga kord rattaga sõitu alustades käima,» selgitas Brauer.
Seda, kui paljudel ratturitel võiks olla soov projektis osaleda, ei tahtnud ta prognoosida. «Ettevaatliku optimistina loodan, et saame need 500 inimest kokku,» ütles Brauer.
Omajagu lootust annavad selleks ka kõrged kütusehinnad, mis on juba praegu jalgratta kui liiklusvahendi populaarsust suurendanud.
Rahvusvaheline projekt «Bicification – jalgrattakasutuse suurendamine linnaliikluses» läheb kokku maksma 660 625 eurot. Tallinna osa sellest on 118 751 eurot, millest välistoetus moodustab 74 813 eurot ja omafinantseering 43 938 eurot.
