Tallinna linnavalitsus on otsustanud taastada rattaradade punase värvkatte vaid kõige ohtlikumates kohtades, nagu ristmikud, ühissõidukipeatused ja rattateedega piirnevate kinnistute sisse- ja väljasõidud, kirjutab Postimees.
«Taastame värvkatte ka mõnel sirgel teelõigul sellistes kohtades, kus meie spetsialistid tunnevad, et näiteks ainult kiiruspiirangust jääb väheks. Üldine põhimõte on see, et paneme punast värvi sinna, kus me ei saa rattaradu füüsiliselt muust liiklusest eraldada,» ütles abilinnapea Vladimir Svet.
Tema sõnul liigutaksegi sinnapoole, et seal, kus on võimalik eraldada rattarajad füüsiliselt, edaspidi punast värvi ei kasutata. Ohtlikes kohtades, mida ei saa füüsiliselt eraldada, kasutatakse punast värvi.
Üks jalgratturile kõige ohtlikumaid kohti kesklinnas on Endla tänava lõik Tehnika tänavast kuni Suur-Ameerika tänavani. See tehakse juba sel aastal füüsiliste tõketega turvalisemaks ja tõenäoliselt värvitakse ka punaseks, et turvalisust veidigi suurendada.
Tõkked ei takista autode pääsu Endla tänavalt Suur-Ameerika tänavale. Sveti sõnul ei tohi autojuht lihtsalt jätta ümberreastumist viimasele hetkele, vaid peab seda tegema varem. Kavandatav lahendus on siiski ajutine ning sealne liiklusolukord peaks turvalisemaks minema tänavate rekonstrueerimisel, kui kõik ohtlikud kohad projekteeritakse seal ümber.
«Kindlasti paneme füüsilisi tõkkeid juurde ka Pärnu maanteele, sest seal pargivad autod väga sageli rattarajal,» lubas Svet.
Füüsiliste tõketena kasutatakse siniseid poste või spetsiaalseid raja eraldajaid. Need on Sveti sõnul madalad, nii-öelda lamavad tõkked, mis ei lase jalgrattal sõiduteele kalduda ja autol rattarajale sõita. Kui on näha, et need toimivad, siis püütakse neid kasutada igal pool, kus võimalik, et vältida tänavate punaseks värvimist.
Sveti sõnul kehtib endist viisi ka põhimõte, et punased rattarajad on ajutised ning neid kasutatakse kuni tänavate rekonstrueerimiseni, mille käigus projekteeritakse ka sõiduteest erineval kõrgusel asuvad rattateed, mis vastavad Tallinna rattastrateegiale.
«Näiteks uuendame praegu osa Liivalaia tänava rattaradade värvkatet, sest seal on väga tihe liiklus. Meie plaan on hakata Liivalaia tänavat rekonstrueerima kohe pärast Jõe ja Pronksi tänava valmimist, loodetavasti ülejärgmisel aastal. Tehnika tänaval uuendame värvi ainult sisse- ja väljasõitudel ja ristmikel, sest plaan on Tehnika tänavale lähema paari aasta jooksul korralikud rattateed rajada,» ütles Svet.
Küsimusele, miks punane värv rattateedelt nii ohtralt maha koorus, pole tänaseni selget vastust. Tallinna Tehnikaülikoolilt tellitud selleteemaline uuring pidi valmima eelmisel kuul, kuid sellega läheb plaanitust kauem aega.
«Äsja esitleti meile seniseid uuringutulemusi, milles polnud midagi üllatavat ja mis kinnitasid kõiki oletusi, millest on juba varem juttu olnud. Naastrehvid, kulunud asfalt, abrasiivsed materjalid ehk graniitkillustik ja asjaolu, et värv püsib värskel asfaldil paremini kui vana asfaldi või betooni peal,» loetles Svet.
Samuti tõi uuring tema sõnul esile «üllatava» aspekti, et teede märgistuse kulumist mõjutab töö kvaliteet. «Oluline on, et tee oleks kuiv, et seal ei oleks liiga palju tolmu. Tallinna Tehnikaülikool on tuvastanud, et vähemalt osa rattaradadest kaeti eelmisel aastal värviga niiskel ajal. Sel aastal hakkavad transpordiameti töötajad väga täpselt jälgima, et tee oleks korralikult puhastatud ja töid tehtaks kuiva ilmaga,» lubas abilinnapea.
