Statistikaameti poolt neljapäeval avaldatud kaubandusstatistika toetab üldist arusaamist, et vähemasti septembris majanduse seis ei ole paremaks läinud – jaekaubandus on nelja protsendiga miinuses, kui vaadata eelmise aasta sama perioodi, ning sarnane langus oli ka augustis, märkis Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 10 protsenti vähenes müügimaht nii muudes spetsialiseeritud kauplustes, kui ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes. Riiete ja jalatsite müügile spetsialiseerunud kauplustes oli langus 9 protsenti. Toidukaupade kauplustes olid müügi langus 4 protsenti.
“Viieprotsendist kasvu nägime septembris nendes kaupustes, kes teostavad oma müüki posti või interneti teel, samuti oli väike kasv apteekides ja kosmeetikatarvete müügis,” märkis Eamets.
Tema sõnul avaldati neljapäeval ka harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi kiirhinnang. “Harmoniseeritud tarbijahinnaindeksi muutus ehk siis inflatsioon oli oktoobris aasta võrdluses 4,5 protsenti. Tegemist on kiirhinnanguga, mis võib täpsustamise käigus võib veel muutuda. Septembris andis sarnane kiirhinnang inflatsiooniks 3,2 protsenti ehk siis inflatsioon on tegelikult kiirenenud,” rääkis Eamets.
“Kui siia kõrvale panna veel ka üleeile avaldatud Eesti Panga „Tööturu ülevaade“, mille järgi nominaalne palgakasv oli septembris 8 protsenti, siis või teha nukra tõdemuse, et hinnatõus jätkub ja olulist langust näha ei ole. Sellel aastal lükkas hinnatõusu käibemaksutõus ning palgakasv ja samad tegurid mõjutavad hinnatõusu ka uuel aastal. Käibemaksu tõus kergitab hindu ja kerkinud hinnad panevad omakorda inimesi kõrgemat palka küsima. Kui töötus jääb jätkuvalt alla 8 protsendi ja hõive on ajalooliselt kõrgel tasemel, siis on tööandjatel keeruline töötajatele ei öelda,” lisas Eamets.
