Tallinnas reedel toimunud teine peremeditsiini kriisikonverents võttis luubi alla perearstide rolli nii sõjas kui ka tsiviilkriisi ajal.
“Niikuinii kõigeks lõpuni valmis olla ei saa, aga harjutamine, läbirääkimine ja valmistumine aitab igal juhul,” kirjutas konverentsi kohta sotsiaalmeedias perearstide seltsi juhatuse esinaine Elle-Mall Sadrak. “Eesti Perearstide Seltsi hinnangul on peremeditsiin kogu Eesti tervishoiu vundament. (Terviseameti peadirektor – Buller) Ragnar Vaiknemets ütles, et nüüd on seda kinnitanud ka riik, tunnistades perearstiabi elutähtsaks – see tähendab teenuseks, ilma milleta ei saa.”
“Me täna veel ei tea mida täpselt perearstikeskused, kes ETO (elutähtsa teenuse osutaja – Buller) kohustuse võtavad, tegema peavad, aga me teame seda, et perearstid tahavad ükskõik millise kriisi ajal teha perearstitööd, mitte midagi muud. Kui kriis kestaks üks-kaks päeva või isegi ühe kuu, võiks mõelda, et perearstid-õed suunata kuskile mingit muud tööd tegema, aga selliseid kriise meil pigem pole,” kirjutas Sadrak ja tsiteeris ühtlasi sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhti Nikita Panjuškinit, kelle sõnul läheb ka sõjas ja kriisis igapäevaelu edasi ning tavalised mured ei kao.
Terviseminister Riina Sikkut tõi kriisikonverentsil välja, et tervishoiutöötajaid on vähe, mistõttu on äärmiselt oluline, et nad teeksid kõige õigemat tööd kriisi ja sõja ajal. See tähendab et perearst ei lähe püssiga põõsasse, vaid tegeleb ikkagi ravitööga.
Tänavu aasta arsti tiitli pälvinud perearst Le Vallikivi lisas, et ettevalmistumisel peab mõistuse säilitama, et ei ostetaks kokku ebamõistlikke asju, nagu näiteks sinised lambid või vesinikgeneraatorid.
