Meediaväljaanded ja sotsiaalmeediamaastik keskenduvad sageli probleemidele ja konfliktidele, jättes varju edulood ja asjad, kus tegelikult hästi läheb. Eesti ei ole selles vallas mingi erand.
Positiivsed lood ei ole pelgalt meelelahutus, vaid oluline osa ühiskonna kollektiivsest eneseteadvusest, uhkustundest ja, miks mitte, vaimsest tervisest. Ka siin toimub pidevalt midagi head: mõni leidlik lahendus, südamlik kogukonnaalgatus või hea uuringutulemus, mis inimeste elusid paremaks muudab.
Eesti teadlaste panus maailmatasemel teadusesse on meie rahvaarvu arvestades märkimisväärselt suur. Tartu Ülikooli teadlased kuuluvad maailmas enimtsiteeritud 1% sekka. Ülikool on teinud viimastel aastatel läbimurdeid geenitehnoloogias ja personaalmeditsiini vallas, kvantfüüsikas ja materjaliteaduses, keskkonnauuringutes ning kliimauuringute modelleerimisel. Samuti oleme hariduses tehisintellekti kasutamisel esirinnas.
Nobeli preemia laureaat Svante Pääbo, kelle juured ulatuvad Eestisse, tõestab samuti omamoodi, et väikesest riigist pärit noormehest võivad pärineda maailma muutvad avastused. Tema lapsepõlvemälestused Eestist näitavad, kuidas isegi tagasihoidlikes tingimustes võivad tulevased geeniused kasvada.
Üha linnastuvas riigis näitavad väikesed kogukonnad üles erakordset loovust ja pühendumust. Näiteks Väätsa alevik Järvamaal on muutunud talvise jõulumeeleolu sümboliks, meelitades kohale üle 15 000 külastaja aastas. Hiiumaa rohelise märgi programm koondab 50 ettevõtet, kes panustavad ühiselt keskkonnasäästlikku toimimisse. Need lood tõestavad, et väikesed teod võivad tuua oluliselt suuremaid muutusi.
Eesti sportlaste saavutused on muutnud meid rahvusvahelisel areenil nähtavaks. Meie kergejõustiklased, suusatajad, ekstreemsportlased ja võrkpallurid on tõestanud, et sport pole ainult meelelahutus, vaid võimas rahvusliku uhkuse looja. Kelly Sildaru suusahüpped, Ott Tänaku rallisõidud ja meie võrkpallikoondise edusammud näitavad, et pisikesest riigist võivad tulla maailmatasemel tegijad.
Eesti digipöörde edulugu hariduses on pälvinud ülemaailmset tähelepanu. Meie õpetajad kasutavad juba lasteaedades robootikaprogramme ning juba algklassidest saavad Eesti lapsed programmeerimises käe valgeks. Lisaks võtame aktiivselt rahvusvahelistest koostööprojektidest osa ning pakume noortele personaliseeritud õpikeskkondi.
Eesti rahvakultuuri taassünd viimase kolmekümne aasta jooksul väärib samuti tähelepanu. Oleme suurima rahvamuusika arhiiviga riik maailmas ja on ainult rõõm näha, et noored inimesed õpivad taas rahvapille, tantsivad rahvatantse ja kannavad uhkusega rahvariideid. Traditsiooni ja innovatsiooni ühendamine on noorte jaoks mulgi kuue ja parmupilli taas lahedaks muutnud.
Juba vaid käputäis positiivseid lugusid näitavad, et väiksus pole takistus suurte asjade saavutamisel. Meie edulood väärivad rohkem tähelepanu ja jagamist, sest leiame igapäevas küll palju asju, mis võiks olla paremini, kuid need lood meenutavad meile, et meil on ka paljud asjad väga hästi.
