Eestimaa Loomakaitse Liit kritiseerib keskkonnaameti otsust anda Järvamaal Võõbu küla piirkonnas kahe karu küttimiseks eriluba, sest liidu hinnangul on tegemist alla aastaste karupoegadega, kelle tapmine pole põhjendatud.
Keskkonnaameti hinnangul on loomad umbes pooleteiseaastased, ei karda inimesi ning on korduvatest peletamistest hoolimata asulatesse tagasi pöördunud. Loomakaitse Liit kirjutab aga sotsiaalmeedias, et karud on vaid seitsme-kaheksa kuu vanused, mitte pooleteiseaastased, nagu väidavad ametnikud ja osa jahimehi. Organisatsioon on enda sõnul varemgi emata jäänud karupoegi üles kasvatanud ja loodusesse tagasi lasknud ning seda saaks korraldada ka konkreetsel juhul.
„Kui inimene ei suuda isegi karupoja vanust õigesti hinnata, ei tohiks ta otsustada tema elu üle. Puudulikud teadmised või kellegi elu võtmine vale vanuse hinnangu alusel ei ole professionaalne ega eetiline,“ leiab loomakaitseorganisatsioon.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna sõnul on tegemist umbes pooleteiseaastaste karudega, kes peaksid selles vanuses olema omandanud inimpelglikkuse. Tema sõnul on loomade käitumine olnud ebatavaline ning neid on korduvalt püütud tavapäraste vahenditega asulatest eemale peletada.
„Näiteks eile olid karud Järvamaal Võõbu külas inimeste õues ja ei kartnud isegi päästeauto signaali. Kahjuks ei ole välistatud, et nende käitumise on põhjustanud inimesed ise – sellises vanuses noored karud peaksid olema omandanud inimpelglikkuse, mitte otsima asulast toitu,“ ütles Türna reedel.
Piirkonnas on tema kinnitusel nähtud kokku kolme karu, kuid üks neist ei ole enam asulasse tagasi pöördunud. Keskkonnaamet on karude peletamiseks korduvalt meetmeid rakendanud ning arutanud ka loomaaedade ja loomaparkidega võimalust loomad sinna paigutada, kuid vabu kohti pole.
„Oleme suhelnud nii loomaaia kui ka loomaparkidega – nende kollektsioonidesse karud ei mahu. Keskkonnaamet mõistab ja hindab inimeste soovi hättasattunud metsloomi aidata. Siiski palume metsloomadega kontakti mitte otsida, kindlasti ei tohi neid toita,“ ütles Türna.
Keskkonnaamet on varasemalt märkinud, et Eestis tegeleti aastaid orvustunud karupoegade üleskasvatamisega, kuid sellest loobuti, sest inimese juures kasvanud loomadel ei tekkinud vajalikku inimpelglikkust. Suureks kasvanud karud kippusid toitu otsima inimeste lähedalt ning võisid seetõttu muutuda ohtlikuks. Ka loomaaedades ja loomaparkides ei ole amet leidnud sellistele karudele piisavalt kohti.
Samas on keskkonnaamet varasemas käsitluses leidnud, et isegi esimese aasta karupojad võivad pärast emast ilmajäämist looduses iseseisvalt hakkama saada. Ameti toonase hinnangu järgi suudavad karupojad alates umbes seitsmendast elukuust iseseisvalt toituda, kaitserefleksid on neil selleks ajaks välja kujunenud ning nad suudavad valmistuda taliuinakuks.
Loomakaitse liidu hinnangul tuleks karude asemel keskenduda konfliktide ennetamisele. Organisatsioon tuletab meelde, et koduloomade kaitsmine metsloomade eest on eelkõige loomaomaniku ülesanne ning metsloomadele ei tohiks jätta kergesti kättesaadavat toitu.
Keskkonnaamet on tänavu andnud karude küttimiseks kuus eriluba. Aprillis muudeti jahieeskirja nii, et karu tohib küttida üksnes keskkonnaameti eriloal. Luba võib anda korduvate karukahjustuste vältimiseks ja ohusituatsioonide ennetamiseks ning seda võib teha aasta läbi.
Karu on euroliidus rangelt kaitstav liik ning keskkonnaameti sõnul võib teda küttida erandkorras kahjustuste ennetamiseks või inimese elule ja tervisele tekkiva ohu vältimiseks. Amet on rõhutanud ka seda, et karude inimpelglikkuse säilimine on oluline elanikkonna ohutuse seisukohalt.
Eestis on hinnanguliselt umbes 1100 pruunkaru ning nende arvukus on alates 2013. aastast kasvanud. Keskkonnaameti hinnangul satuvad karud järjest sagedamini asulatesse või nende lähedusse, kuna seal on neile kergesti kättesaadavat toitu. Amet soovitab karusid mitte toita ning hoida neile ligipääsetavad toidujäätmed ja aiasaadused kinniselt.
