Enam kui kolmandik Eestis õppivatest välistudengitest valis õppimiseks ärinduse, halduse ja õiguse eriala.
Eestis õppis möödunud aastal üle 5000 välistudengi, enam kui kolmandik neist valis õppimiseks ärinduse, halduse ja õiguse eriala, edastas statistikaamet.
Populaarsuselt teisel kohal ja seda läbivalt kõigis haridusastmetes on humanitaarvaldkond keskmiselt 15 protsendiga. Kolmandat kohta jagavad kaks valdkonda – informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiad (IKT) ning tehnika, tootmine ja ehitus. Nagu kohalike doktorantide hulgas, troonib ka välisüliõpilastest doktorantide seas hoopiski loodusteaduste valdkond. Kõige vähem õpitakse teenidus- ja haridusvaldkonna õppekavadel.
EL-s keskmiselt on naisvälisüliõpilaste osakaal veidi üle poole. Eestis oli 2017/2018. õppeaastal naissoost välisüliõpilasi 43 protsenti, mis on EL keskmisest madalam ja seda sõltumata haridusastmest.
Eesti ülikoolide doktoriõppes õppis naisvälisüliõpilasi meestest kaks korda vähem. Päritolumaade kaupa vaadates on 51 protsenti naistudengeid Euroopast tulnud üliõpilaste hulgas. Kõige väiksem on naiste osakaal Aafrikast ja Aasiast pärit tudengite hulgas, vastavalt 27 ja 33 protsenti.
Välistudengite vanuseskaala oli lai – 16–63-aastasteni. Kolmveerand välistudengitest on 20–30-aastased. Mediaanvanuseks on 25, millest nooremana saabuvad peamiselt Euroopast pärit üliõpilased ning keskmiselt vanemana Aafrika ja Lõuna-Ameerika tudengid.
