Eesti Väikepruulijate Liit võttis kasutusele märgised, et eristada ehtsat käsitööõlut, -veini ja -siidrit masstoodangust.
Märgis aitab kodumaiste tegijate toodangu kaubandusvõrgus ära tunda ja sellega regionaalset ettevõtlust toetada, teatas väikepruulijate liit.
Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige ja Tankeri Pruulikoja juht Jaanis Tammela ütles pressiteates, et tarbijatel on üha keerulisem eristada käsitööna valminud jooke masstoodangust, mille tootjad oma jooke üha enam samuti käsitööjoogina kuvavad.
“Kuna üha rohkem suurtootjaid on lisanud oma tootevalikusse masstoodangu põhimõttel valminud, kuid “käsitööjoogiks” bränditud tooteid, otsustasime tulla liidu poolt välja käsitööjookide märgistega, mis tähistavad ka tegelikult käsitööna valminud õlut, veini või siidrit,” rääkis Tammela.
Märgise lisamine ehtsatele käsitööjookidele on Tammela sõnul ka liidu panus kohaliku ettevõtluse edendamisesse, maaelu toetamisse ja uute töökohtade loomisesse, mis praegu valitsuse poolt nii suurtele kui ka väikestele tootjatele kehtestatud ebaõiglase aktsiisipoliitika tõttu kannatavad.
“Meie soovitus rõhuda mahu tarbimise asemel maitsete kvaliteedile toetab küll riigi soovi vähendada üleüldist alkoholitarbimist, kuid riigi enda poolt selleks seni astutud sammud aktsiisipoliitikas panevad väiketootjad tõsise surve alla ja hoiavad tagasi nende võimalikku kasvu,” nentis Tammela.
Väiketootjate toetuseks loodud väikepruulijate märki saavad kasutada kõik Eesti väikepruulijad, kes järgivad märgisele vastava tootmisega seotud põhimõtteid ning villivad oma toodangu Eestis tõepoolest käsitsi. Selliseid väiketootjaid on Tammela sõnul ligi sadakond.
Eesti Väikepruulijate Liit on loodud 2013. aastal eesmärgiga arendada Eesti käsitööõlle, -veini ja -siidritootmise kultuuri ning traditsioone ning edasi viia Eesti alkoholikultuuri läbi kõrgkvaliteediliste toodete pakkumise ja tarbija harimise. Liitu kuulub praegu enamik Eestis tegutsevatest väikestest õlle-, siidri- ja veinitootjatest, kelle toodangumaht ei ületa 5 miljonit liitrit aastas.