Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 3 protsenti ja järgmisel kahel aastal 2 protsenti, veel suvel prognoosis keskpank tänavuseks majanduskasvuks 3,3 protsenti ja järgmiseks aastaks 2,1 protsenti.
Kuna majanduse rahunedes vaibub nõudlus tööjõu järele, on alates järgmisest aastast oodata palgakasvu aeglustumist. Samuti on möödas kiire hinnakasvu aastad, teatas keskpank.
Majanduskasvu aeglustumise mõju on Eesti Panga teatel juba märgata ka tööturul – töökohti ei vahetata enam endise hooga, vabu töökohti on vähem ning ettevõtted ei soovi enam nii palju uusi töötajaid värvata kui eelmistel aastatel. Kõik see kajastub ka inimeste sissetulekutes. Kui sel aastal tõuseb keskmine palk 7,1 protsenti, siis järgmisel kahel aastal umbes 5 protsenti.
Kuna palgakulude kasv rahuneb, aeglustub ka hinnakasv. Hinnatõusu aeglustab ka maksutõusude mõju vähenemine, energia odavnemine ja importkaupade hindade vaoshoitum kasv. Selle aasta hinnakasvuks prognoosib keskpank 2,3 protsenti, järgmiseks kaheks aastaks aga juba alla 2 protsenti.
Eesti majanduskasvu aeglustumise peamiseks põhjuseks on keskpanga teatel eksporditurgude kehvem seis ja seetõttu väiksem nõudlus Eesti toodangu järele. Peamiselt pidurdab see tööstustoodangu kasvu. Teenuste sektoril ja siseturule suunatud ettevõtetel läheb seni kespanga hinnangul endiselt hästi, kuna need ei sõltu nii palju suurte eksporditurgude käekäigust.
Kuna plaanitava pensionisüsteemi muutmise täpne sisu ja selle jõustumise aeg on seni veel ebaselged, siis Eesti Panga septembriprognoos selle mõjuga veel ei arvesta.
