Jahikalendri järgi algas oktoobriga aju- ja koertega jahi hooaeg, mis on jahimeestele aktiivse sõraliste küttimishooaja algus ja seetõttu väga oluline, vahendab Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) koduleht.
Sõralistest kütitakse meil põtru, punahirvi, metssigu ja metskitsi. Metssigu küll sigade Aafrika katku tõttu vähem.
Eestis kütitakse suurulukeid valdavalt seltskonnaga ehk siis ühisjahil, mis on suur rahvuslik väärtus, mis ühendab eri rahvusi ja ühiskonnakihte, kirjutab EJS. “Öeldakse, et saunas ja jahil on kõik võrdsed. Loevad vaid jahimehe oskused ja see teebki ühisjahist väärtuse. Jahimehe praktilisi jahioskusi ei saa osta raha eest, need omandatakse ise ja vanemate kaaslaste abiga, mis omakorda kindlustab põlvkondade vahelise seose. Ühisjahil on ka vähem nii eetilisi kui ka seaduse rikkumisi. See tuleneb suuremast sotsiaalsest vastutusest ja kontrollist.”
Eestis on kehtiv suurulukite majandamise ja hooldamise süsteem läbi jahipiirkondade, mis antakse riigi poolt valdavalt MTÜ-dele kasutada. Arvestades, et keskkonnakaitse ja looduskaitse põhimõtted muutuvad üha tähtsamaks, on Eesti läbipaistev suurulukite kui elusressursi majandamise korraldus eeskujuks kogu Euroopale, kirjutab EJS. Eesti loodust ilmestab ulukiliikide lai spekter ja populatsioonide hea seisund, mis on tagatud suurtel aladel majandamisega.
“Vanal „Kalevi“ Jahimehe liikmekaard kaanel on kiri: Kes ei hoolitse kasulike ulukite eest, sellel ei ole õigust ka jahti pidada. Vaatamata sellele, et jahipidamine on võrreldes eelmiste kümnenditega muutunud, on ta oma olemuselt sama ja jahimehed naudivad seda tegevust nii nagu vanal ajal. Jahipidamine algab uluki eest hoolitsemisega, tema kaitsega, soolakute ja söödapõldude rajamisega. Küttimise moment on jahipidamise kui protsessi juures väike detail. Paraku just seda viimast üritavad jahist mitteteadvad ja mittemõistvad inimesed rõhutada. Siin on väljakutse jahimeestele: tuleb rohkem oma tegevusest teada anda,” vahendab selts.
Jahipidamine oma detailides on küll vaikiv kunst, aga jahinduse olemust tuleb kaaskodanikele selgitada. Tuleb mõista, et loodusressursside kasutamine on kõigi ühine asi. Puhas loodus on saanud inimõiguseks ja seetõttu on ühiskonnal õigus teada, mis metsas toimub ja miks toimub. Ja jahimeeste kohus ja privileeg on seda selgitada.
“Jahimehed ajavad oma asja sära silmades ja nad teavad, et käivad õiget rada. Jahimehed ootavad avalikkuselt mõistvat suhtumist, küttimise mahud tulevad tellimusena just ühiskonna poolt. Need on jahimeestele kohustuslikud ja seetõttu ei oleks õiglane pahandada nende jahimeestega, kes korrektselt jahti peavad. Meie Eesti ei ole suur, aga meid pole ka palju ja seetõttu on lootust, et mahume siia kõik ilusasti ära,” kirjutas EJS.
Aju- ja koerajaht paneb loomad rohkem liikuma. Teedel tuleb autojuhtidel olla veel tähelepanelikum. Looduses liikujale, seenelistele ja marjulistele on paslik meelde tuletada, et eriti nädalavahetustel, kui ajujahid toimuvad, tuleks olla metsateedel tähelepanelik, eriti siis, kui märkate punastes või oranžides vestides mehi ja naisi askeldamas.
EJS on soovitanud jahiseltsidel kasutada teede ääres ajutisi hoiatusmärke „Ettevaatust jaht“. “Kui olete sattunud jahipidamise piirkonda säilitage rahu ja olge nähtav. Mitte mingil juhul ei tohi varjuda. Olge nähtavad ja teid märgatakse, raadio teel katkestatakse jahipidamine, kuni pole tagatud ohutus. Kuna jahimeestel on käimas „jahiohutuse aasta“, siis on ohutuse teema eriliselt luubi all,” vahendas selts.
 koduleht.){kind=link}