Keila saab kaasava eelarve raames avalikud joogiveekraanid, vahendab BNS.
Keila linnavolikogu eraldas 2020. aasta kaasava eelarve jaoks 15 000 eurot. Tähtajaks ehk 7. oktoobriks laekus 19 ettepanekut, millest kuus pandi hääletusele. Enim kogus toetust Kertu Lepiksaare ettepanek joogivee kraanidest linnaruumis.
Keila kaasava eelarve hääletusel sai osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel oli hääletuse väljakuulutamise kuupäeva seisuga Keila linnas. Hääletus viidi läbi elektrooniliselt 18. oktoobrist 18. novembrini. Kui hääled olid kokku loetud, selgus, et enim toetushääli, ühtekokku 41 oli pälvinud Kertu Lepiksaare idee joogivee kraanidest linnaruumis. Keila kaasava eelarve hääletust on ta võitnud varemgi. Kahe aasta eest osutus edukaimaks tema poolt välja pakutud külakiige idee.
28-astane Lepiksaar töötab igapäevaselt Tallinna tehnikaülikooli teadurina. “Ma õpetan hüdrogaasimehaanikat ja soojusmassi levi bakalaureuseõppe tudengitele ja tegutsen kaugkütte uurimisrühmas,” ütles ta Harju Elule. “See mõte tuli lapsepõlvest, siis kui Keila aedlinnas olid veel kraanid tänavatel, aga pigem sellepärast, et osades majades ei olnud vett sees. Siis kraanidest sai vett tuua,” meenutas noor naine.
“Kui ma algklassides koolist koju tulin, oli joogivee kraanidest mugav vett juua. Kraanid kadusid linnapildist 10–15 aasta eest. Ma märkasin, et neid kraane ei olnud enam. Siis ma mõtlesin, et nii tore oleks, kui need oleksid jälle tänaval,” rääkis Lepiksaar.
“Joogivee kraanide eesmärk on pakkuda inimestele võimalust täita oma isiklik veepudel, kustutada janu peale sportimist ja pakkuda värskendust palaval suvepäeval ringi liikudes,” lisas Keila linna pressiesindaja Valdur Vacht. “Joogivee kraanide olemasolu vähendab tõenäoliselt pudelivee tarbimist ja mõjub seeläbi positiivselt ka keskkonnale. Joogiveekraanid võiksid asetseda näiteks terviseradade ja staadioni läheduses ning kohtades, kus inimesed meelsasti oma vabal ajal liiguvad, näiteks rongijaam, pargid, suurema jalakäijate liiklusega tänavad, mänguväljakud,” arvas Vacht.
