Apteekides töötavad proviisorid ja farmatseudid on andnud üle 200 toetusavalduse, et apteegireform tühistataks ja tagataks neile võimalus keskenduda erialasele tööle – tegemist on apteekritega, keda ei esinda proviisorite koda, mis koondab ainult murdosa eesti proviisorkonnast.
Pärnu Papiniidu apteegi proviisor Tiina Anniko saatis oktoobris enda kolleegidele üleskutse avaldada apteegireformi tühistamise osas arvamust. Ootamatult saabus üle 200 toetusavalduse üle kogu apteegituru, kus proviisorid ja farmatseudid teatasid – kohati tervete kollektiivide kaupa –, et ka nemad ei soovi apteegireformi elluviimist ning ettevõtjaks hakkamist.
“Mul ei olnud kasutada kõigi Eesti proviisorite ja farmatseutide aadresse, see lihtsalt hakkas levima ning toetusavaldused tulid ja tulid,” ütles Anniko pressiteate vahendusel. “Kirjutasin neile, et saatest saatesse käivad meie nimel rääkimas kaks-kolm inimest, kes tegelikult Eesti proviisorkonna valdavaid hoiakuid ei esinda. Proviisorite kojas on ju ainult üle 100 liikme, aga ainuüksi proviisoreid on Eestis tuhat, farmatseudid veel lisaks. Probleem on, et enamik proviisoreid on töövõtjad, teevad oma erialast tööd, ning nende nimel ei räägi keegi. Reformi nime all käib aga konkurentsivõitlus, kus ühed ettevõtjad proovivad teistelt ettevõtjatelt apteeke üle võtta, õigustades ennast erialase haridusega ja tehes nägu, nagu õnnestuks proviisoritel apteeke pidada majandusseadusi eirates. Pole raske mõista, et proviisorite koja üks eestvedaja, Põltsamaa apteegiomanik Ülle Rebane, loodab ilmselt haarata ketiapteekide väljatõrjumisel monopoli Põltsamaa apteegiturul ning teine avalik sõnavõtja, Paide apteegiomanik Kai Kimmel omakorda Paide apteegiturul.”
Seda, et apteegireformil puudub tegelikult proviisorite toetus, näitab Anniko sõnul ka see, et pühapäeval kell 12 Vabamus toimuma pidanud apteegireformi toetuskoosolek jäi osalejate puudumise tõttu lihtsalt ära.
Ometi kutsus apteekrite liit sel nädalal oma toetajaid üles sõnadega: “Kui tulete pühapäeval kohale, on meil võimalus midagi apteegireformi heaks ära teha. Kui ei tule, siis pole meil pärast mõtet nuriseda.”
Anniko viitas ka ajakirjanduses kajastatud proviisorite koja läbikukkunud üldkoosolekule, sest kvoorumit ei tulnud aastaaruande vastuvõtmiseks täis – saalis istus natuke üle 30 proviisori.
Anniko kogus toetusavaldusi ainult 11. novembrini, mil saatis kirjad kõigile riigikogu fraktsioonidele ja selgitas, et üksiku proviisorina on ta saanud rohkem kui paarsada vastust oma kolleegidelt, kes annavad radikaalselt teistsugust tagasisidet apteegireformi vajalikkuse ja võimalikkuse kohta, kui igapäevaselt meedias räägitakse.
“Mu kõhutunne ja lähemate kolleegidega suhtlemisel saadud kogemus ei petnud mind,” märkis Anniko. “Jutud ahistatud apteekritest, kes pole vabad ja peavad sõltumatuks saama ei haaku enamiku apteekrite ega ka patsientide arvamustega. Otsustajad ja avalikkus on kuulnud kõigest omakasupüüdlike aktivistide kitsast nägemust, mille taga ei ole laiapõhjalist proviisorkonna tuge.”
“Mind paneb imestama, et riik paneb meid proviisoritena olukorda, kus kolme kuuga oleme käpuli. Eriti tunnevad selle pärast suurt muret farmatseudid, kellel kaob stabiilne tööandja ja kes ei saa ise selleks midagi ära teha. Apteekide arvu järsul vähenemisel halveneb ravimite kättesaadavus. Proviisorkonnas aga tekib senise tööjõupuuduse asemel tööpuudus,” selgitas Anniko ja juhtis ühtlasi tähelepanu seigale, et proviisorite koja tegevjuhil Karin Alamaa-Aasal puudub igasugune apteegiomaniku kogemus.
“Kõige rohkem häiribki meid, professionaalseid, töövõtjatest proviisoreid see küüniline kahepalgelisus, millega käputäis proviisorite nimel kõnelevaid aktiviste tahab kõik pea peale pöörata. Osadel puudub isegi iseseisev ettevõtluskogemus. Nad ei suuda tulevikus Eesti patsiente ära teenindada ja tegelikult ei saa nad ka arvestada ülejäänud proviisorkonna toetusega, sest me soovime lihtsalt töörahu ja võimalust jätkata oma erialase tööga,” kinnitasid Papiniidu apteegi apteekrid.
Proviisor Tiina Anniko on endine apteegiomanik ja Papiniidu apteegi juhataja.
