Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem rõhutas esmaspäeval Tallinnas Vabaduse väljakul kaitseväe paraadil, et Eesti reservväelased on maailmatasemel ning eestlaste kaitsetahe on kõrge.
“Rahvana oleme vajaduse korral valmis ikkagi oma riiki kaitsma. Praegu harjutame seda õnneks vaid õppustel. Ja loodetavasti sellise veenvusega oma kaitsetahte väljendamisel, et kunagi ei pea seda karmil sõjaväljal tõestama,” rääkis Herem.
“Meie kodanike tahe ja reservväelaste oskused on maailmatasemel. Selle üle võib uhke olla iga ülem, saab uhke olla valitsus ning peaks uhke olema rahvaski,” rääkis Herem. “Ei seadused ega karistushirm pole põhjuseks, et saame moodustada kodanikest kahe ööpäevaga sõjaväelise üksuse ja jõuda sellega kogunemiskohast 100 kilomeetri kaugusele. Ammugi pole seadused need, mis panevad aina rohkem tööandjaid maksma õppekogunemisele läinud töötajale täispalka.”
Heremi sõnul ei ole poosetamine, kui Eesti korvpallikoondis riietub sõdurimustrisse. “Pole lihtsalt heategevus, kui Eesti ettevõtted katavad meie sõdurite pühadelaua Iraagis, Malis või mujal kaugel kodust. Ja pole üksnes haletsev hoolitsus, kui külaelanikud pakuvad sõduritele õppustel pirukaid. Mis see siis on? Kas see on Eesti, mille eest 100 aastat tagasi võideldi?” küsis Herem.
Tema sõnul näeb sõjaväelane selles toetuses laiapindset vaenlase heidutust arvestatagu, et kogu rahvas osaleb riigikaitses. “Meie riigis elavale inimesele peaks see tema igapäevases pinges pakkuma meelerahu ja rõõmu 102-aastane riik oma rahvaga on hea koht, kus elada,” ütles Herem.
“Õnneks on meil tarkust näha oma riiki ka suuremas pildis. Meil on, mida anda teistele. Kaitseväe puhul tuleb kindlasti esile tuua meie sõdurite tegevust rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, kus me ei ole mitte ainult usaldusväärsed liitlased, vaid aitame üsna kindlasti kaasa seal elavate inimeste heaolule,” ütles Herem.
Ta tänas Eesti tegevväelasi kaitseväes ja Kaitseliidus asjatundlikku ja tihti ennast ohverdava teenistuse eest Eestis ja väljaspool. “Kindlasti on teil väga suur roll selles, et meie reservväe kaitsevõimet nähakse usutavana ja meie teenistust liitlaste kõrval peetakse usaldusväärseks. Et meiega tahetakse asju ajada. Ehk seepärast on Tapal asuv brittide juhitud lahingugrupp koos Taani või Prantsuse kompaniidega muutunud vaat et iseenesestmõistetavalt Eesti kaitseväe osaks,” ütles Herem.
“Riigina oleme kindlasti jõudnud sinna, kuhu vabadussõdalased 100 aastat tagasi lootsid jõuda. Ehk kaugemalegi. Kuid selleks, et oma vabadust hoida nende samade ohtude eest nagu 100 aastat tagasi, tuleb meil veelgi tõsisemalt oma naabrite ja liitlastega koostööd teha. Ja seda mitte lisaks NATO-le, vaid NATO raamistikus,” lisas Herem.
