Viimastel kuudel on tõusvas trendis liikunud erakonna Eesti 200 reiting, püsides 13-14 protsendi juures ja see näitab uuringufirma Kantar Emori teatel inimeste soovi uue värskema poliitilise jõu järele.
Kantar Emori uuringujuhi Aivar Voogi teatel juhib erakondade edetabelit 30 protsendiga jätkuvalt Reformierakond, kelle reiting on vahepealse langustrendi järel saavutanud stabiilsuse. Teisel kohal jätkab Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), kuid vahe kolmandal positsioonil oleva Keskerakonnaga pole statistiliselt oluline.
sti Eesti 200 reiting on viimased kolm kuud olnud stabiilselt 13–14 protsenti. “Kui veebruaris võis tõlgendada selle erakonna reitingu tõusu võrreldes jaanuariga millegi juhuslikuna, siis märts ja aprill kinnitavad püsivamat muutust,” ütles Aivar Voog. „Kuna erakond Eesti 200 pole viimaste kuude jooksul millegi erilisega silma paistnud, siis nende tavapärasemast kõrgemat reitingut saab tõlgendada kui kodanikkonna soovi muutuste järele.”
Voogi sõnul nähakse Eesti 200 lihtsalt puhta alternatiivina olemasolevatele vanadele erakondadele.
Valitsuskoalitsiooni kuuluva kolmanda erakonna Isamaa reiting on viimased kuud olnud valmiskünnise piirmail. Voogi sõnul nad on selgelt oma lähima konkurendi EKRE varju jäänud ning hoiavad reitingute edetabelis kindlalt kuuendat kohta.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna reiting on sel aastal olnud pigem langeva trendiga.
Valitsuskoalitsiooni summaarne reiting on kevade alguses olnud natuke üle 40 protsendi, olles valitsusaasta keskmisest veidi kõrgem.
Erakondade reitinguprotsendid näidatud nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega “ei oska öelda” vastanute protsent elimineeritakse. Antud andmete näitamise viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Seega võimaldab andmete esitamine antud viisil näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleks toimunud uuringu küsitlusperioodil ja antud kandidaatide valikuga. “Ei oska öelda” osakaal oli veebruaris 20,8 protsenti. Maksimaalne viga ±2,5 protsenti.
uring toimus veebiintervjuudena 20.–22. aprillil ja kokku küsitleti 1280 valimisealist Eesti kodanikku vanuses 18–84 eluaastat.
