24 Euroopa kodanikuühendust saatsid Euroopa Komisjonile kirja, milles juhivad tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse plaan laiendada põlevkiviõlitööstust on vastuolus Euroopa Liidu (EL) lepingute ja toetustega.
Eesti valitsus investeeris 27. märtsil 125 miljonit eurot maksumaksja raha Eesti Energiasse põlevkiviõlitehase rajamiseks ning arutluse all on plaan toetada põlevkiviõli eelrafineerimistehast, mille kogumaksumus on 600 miljonit eurot.
Kodanikuühendused juhivad Euroopa Komisjonile saadetud kirjas tähelepanu sellele, et Eesti valitsuse toetused ja plaanid pikendavad sõltuvust fossiilkütustest, soodustavad CO2 emissioonide eksporti ja suurendavad globaalseid CO2 emissioone. Eelnev läheb otseselt vastuollu EL-i Õiglase Ülemineku Fondi eesmärkidega, kust plaanib toetust taotleda ka Eesti valitsus, seades küsimuse alla fondi tõhususe ja EL-i maksumaksjate raha kasutamise asjakohasuse.
Kirja algatanud organisatsiooni, Eestimaa Looduse Fondi huvikaitse eksperdi Uku Lilleväli sõnul viitavad Eesti valitsuse vastuolulised investeeringud ja plaanid kitsaskohtadele EL-i kavatsuses olla 2050. aastaks süsinikuneutraalne. “See, et liikmesriik võib saada EL-i vahendeid õiglase ülemineku toetamiseks samal ajal, kui kasutab enda ressursse hoopis vastupidiste sihtide poole pürgimiseks, viitab märkimisväärsetele puudujääkidele EL-i plaanis ajendada ja toetada liikmesriike kliimaeesmärkide saavutamisel.“
Kodanikuühendused pöörasid ühtlasi tähelepanu Eesti prioriteetidele investeerida põlevkiviõlisse pandeemia ajal, selmet rahuldada pakilisemaid tervishoiu ja majanduse heaolu tagamisega seotud vajadusi, milleks on Eestile eraldatud 295 miljoni euro suurune toetus ka EL-ilt. “Eesti valitsuse otsus investeerida maksumaksjate raha kõrge riskiga sektorisse on vastuvõetamatu ja vastuolus EL-i eesmärkide saavutamisega, eriti kui praegu on suur vajadus kasutada ressursse COVID-19-st tulenevate majanduslike kitsaskohtadega tegelemiseks ja rohelise ülemineku tagamiseks,” rõhutas Elif Gündüzyeli, kirjale alla kirjutanud Euroopa Kliimavõrgustiku (CAN Europe) juhtiv poliitikakoordinaator.
Organisatsioonid küsivad Euroopa Komisjoni hinnangut kirjeldatud vastuolude osas ning uurivad, kuidas kavatseb komisjon tagada, et Eesti ja teised liikmesriigid, kes Õiglase Ülemineku Fondist raha taotlevad, ei kasutaks enda ressursse fondi eesmärkidega vastuollu minevate tegevuste toetamiseks. Pöördumisega on ühinenud Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine, Keskkonnaõiguse Keskus, Euroopa Kliimavõrgustik (CAN Europe), CEE Bankwatch ja paljud teised ühendused.
 lepingute ja toetustega.){kind=link}