Tartu Ülikooli teadlased alustasid tööd rahvusvahelises projektis, mille käigus arendatakse uudset tehnoloogiat keskkonnahoidliku bioplasti tootmiseks.
Tartu Ülikooli juhitavas teadusprojektis BioStyrene töötatakse välja võimalused asendada plasti lähteainena laialdaselt kasutatav fossiilne stüreen puidu biomassist saadava toorainega, edastas ülikool. Ühe lahendusena asendatakse osa fossiilset stüreeni puidus leiduva ligniiniga, millel on praegu vähe kasutusalasid.
“Puidu kasutamine uudsete materjalide tootmiseks vähendab märkimisväärselt tööstuse sõltuvust fossiilsest plastist. Seetõttu oleme teadustöös seadnud eesmärgiks, et lahendus oleks rakendatav ka suurtööstuses. Põhjaliku pädevuse tagamiseks oleme peale rahvusvaheliste teadlaste kaasanud ka kolm eraettevõtet,” ütles Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi orgaanilise keemia vanemteadur Lauri Vares.
“Oleme jõudnud ka esimeste oluliste tulemusteni – tegime kindlaks, et stüreeni saab värvides edukalt asendada biomassist toodetava alternatiiviga. Seejuures võivad selliste biovärvide omadused olla praegustest värvidest isegi paremad,” lisas Vares.
Teadusprojekti BioStyrene (ER30) kaasrahastatakse Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist 2014–2020. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi juhitavas projektis osalevad ka Peterburi Riiklik Metsandusülikool ning ettevõtted Vapa, Plastpolymer (Venemaa) ja TBD Biodiscovery (Eesti).
Projekti kogumaksumus on 586 987 eurot, millest Eesti-Vene programmi rahastus moodustab 437 617 eurot.
Laialdaselt kasutatavad plastmaterjalid põhinevad suuresti fossiilsetel kütustel. See on kaasa toonud märkimisväärse keskkonnareostuse. Ka on plastpakendite ümbertöötamine tihtipeale keerukas, sest suur osa neist on valmistatud eri liiki plastide segust.
Teadusprojekti BioStyrene (ER30) kaasrahastatakse Eesti-Vene piiriülese koostöö programmist 2014–2020. Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi juhitavas projektis osalevad ka Peterburi Riiklik Metsandusülikool ning ettevõtted Vapa, Plastpolymer (Venemaa) ja TBD Biodiscovery (Eesti).
Projekti kogumaksumus on 586 987 eurot, millest Eesti-Vene programmi rahastus moodustab 437 617 eurot.
