Mai eest tasuti maksu- ja tolliametile 634,7 miljonit eurot maksutulu, mida on 6 protsenti vähem kui 2019. aasta samal kuul.
“Viimase kuu maksutulu andmed näitavad, et tegelik olukord on mõnevõrra parem, kui lisaeelarvet koostades prognoosisime. Ettevõtete maksuvõla kogusumma on juunis võrreldes maikuuga kahanenud,” ütles rahandusminister Martin Helme BNS-ile.
Ta lisas, et sotsiaalmaksu tasumine pöördus möödunud kuul kasvule. “Siin on oma osa töötukassa kriisi leevendamise meetmetel, mis on ennast õigustanud. Maksu- ja tolliameti andmetel on keskmine töötasu väljamakse viimase kolme kuuga kasvanud pea 5 protsenti võrreldes mullu sama ajaga,” rääkis minister.
2020. aasta viie esimese kuuga on lisaeelarvega aastaks prognoositud maksutulust täidetud 40,4 protsenti. Mai aktsiiside ja käibemaksu tasumises kajastub viirusepuhangu põhjustatud eriolukorra mõju väiksemal määral kui aprillis, teatas rahandusministeerium.
Viie kuu kokkuvõttes on maksutulu laekunud rohkem, kui lisaeelarve koostamisel planeeriti, seda eelkõige täiendavate tööturu meetmete tõttu, kuid tööjõumaksude puhul on eeldatavalt sügavam langus teisel poolaastal.
Mais pöördus keskmine töötasu 7,3-protsendilisse langusesse. Koos töötukassa makstava töötasu hüvitisega sissetulekud aastases võrdluses siiski kasvasid. Suurematest sektoritest langes palk kõige enam jaekaubanduses 16,7 protsendiga, väiksematest majutuses ja toitlustuses 59,3 protsendiga.
Sotsiaalmaksu tasumise aprillikuu langus asendus mais 1,1-protsendilise kasvuga. Seda toetas nii võla vähenemine kui töötukassa makstav sotsiaalmaks töötasu hüvitiselt 28 miljoni euro ulatuses.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas eelmise aastaga võrreldes 6 protsenti tänu töötukassa hüvitistele, millelt jooksvalt tulumaksu kinni ei peeta.
Juriidilise isiku tulumaksu mai laekumine vähenes võrreldes eelmise aastaga 32 miljonit eurot ehk 52 protsenti. Vähenesid nii erasektori jaotatud kasumid kui ka laekumised erisoodustustelt.
Aktsiise tasuti mais kokku 79,5 miljonit eurot, mida on 8,5 protsenti vähem kui aasta varem. Suurematest aktsiisidest vähenes võrreldes eelmise aastaga enim alkoholiaktsiisi ja tubakaaktsiisi laekumine, vastavalt 16,4 protsenti ja 12,8 protsenti.
Kütuseaktsiisi laekumist mõjutab alates maist diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse ning maagaasi aktsiisimäärade langetus, mis oli valitsuse üks kriisimeetmetest ning kehtib 30. aprillini 2022. Diislikütuse müük lõpptarbijale kasvas võrreldes aprilliga 25 protsenti ning vastab eelmise aasta müügimahule odavamate hindade ning eriolukorra lõppemise tõttu 17. mail.
Tänavu on käibemaksutulu kokku langenud 9,5 protsenti võrreldes mullu sama ajaga. Käibemaksu tasumise langus oli eriolukorrast tingitud mõjude tõttu nii märtsis kui ka aprillis sügav, vastavalt 15,8 ja 20,4 protsenti, kuid mais leevenes eelmiste kuudega võrreldes oluliselt, ulatudes vaid 3,7 protsendini.
Maikuu tasumise langus oli tingitud ettevõtete käivete vähenemisest, kuid sealjuures vähenes ka nende soetus oluliselt. Sellest tulenevalt jäid maksu- ja tolliameti ettevõtetele tehtud sisendkäibemaksu tagastused eelmise aastaga võrreldes koguni 20,8 protsenti väiksemaks, mis avaldas tasumise kasvule positiivset mõju.
Samuti toetas tasumist käibemaksuvõla ehk tasumata maksukohustuse vähenemine, mille tase oli eelmise kuuga võrreldes 7 miljoni euro võrra madalam, ulatudes kokkuvõttes 196 miljoni euroni.
Maksuvõla vähenemisele on kaasa aidanud nullmääraga tasumata maksukohustuse intressi soodusperioodi lõppemine eriolukorra piirangute leevendamise järel ja tavaolukorra taastumine. Käibemaksuvõlg on kokku suurim jae- ja hulgikaubanduses ning ehituse tegevusalal, vastavalt 72 ja 28 miljonit eurot.
Tegevusaladest panustasid mais käibemaksu tasumise kasvu enim jaekaubandus ning finantsteenuste osutamine, kus tasumine kasvas 2019. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 17 ja 204 protsenti. Jaekaubanduse kasvu tagas müügi kasv spetsialiseerimata kauplustes ehk jaekettides ning soetuse vähenemine aastases võrdluses.
Finantsteenuste osutamise kasv tulenes kapitalirendi ja krediidiasutuste soetuse vähenemisest, millega ettevõtetele tehtud tagastused oluliselt langesid. Tegevusala soetuse languse põhjustasid eriolukorrast tulenevad piirangud ja sellega kaasnenud madalam majandusaktiivsus ning finantstehingute arv.
Samas on olulistes ja suurtes sektorites, nagu mootorsõidukite müük ning hulgikaubandus, käibemaksu tasumine märkimisväärselt kahanenud, vastavalt 44,5 ja 24 protsenti. Mootorsõidukite müügi langus oli tingitud eelkõige sõiduautode ja väikebusside müügi vähenemisest. Tasumise kohustuse vähenemine hulgikaubanduses tulenes peamiselt mootorikütuse hulgimüügi langusest 50 miljoni euro võrra.
Sealjuures negatiivset mõju käibemaksu tasumise kasvule avaldasid maikuu mootorikütuste madalamad hinnad võrreldes mullusega, mis vähenesid aastases võrdluses bensiini puhul 18 protsenti ning diislikütusel koguni 27 protsenti.
Ettevõtete maikuu käivete langus ulatus kokku 22,4 protsendini, mis oli sealjuures laiapõhjaline ning 3,6 protsendipunkti võrra sügavam eelmise kuuga võrreldes. Eriolukorra tõttu kehtestatud liikumise ja majandustegevuse piirangud olid veel täisjõus 17. maini, mis avaldasid ka ettevõtete käivetele negatiivset mõju.
Samas alustati 1. juunist ka piirangute olulise leevendamisega ning maikuu käibemaksu deklareerimise ning tasumise kuupäev oli 20. juuni, mil kehtis juba tavaolukord. Juunist alates ongi oodata käivete järkjärgulist taastumist.
Käive vähenes absoluutsummas kokku enim kaubanduses ning töötlevas tööstuses, vastavalt 328 miljonit eurot ja 285 miljonit eurot. Hulgi- ja jaekaubandust mõjutaski enim mootorikütuste ja muude vedel- ja gaasikütuste müügi langus. Tööstuse puhul kerkis esile puidutööstus ning seal kokkupandavate puitehitiste ja nende elementide tootmise järsk vähenemine, mis avaldas enim negatiivset mõju.
Siiski olid mõningates tegevusalades käibed mõõdukas, kuni 2-miljonises kasvus. Käibed suurenesid aastases võrdluses telekommunikatsioonis, teadus- ja arendustegevuses, posti- ja kulleriteenistuses ning hasartmängude- ja kihlvedude korraldamises.
Eesti Panga kaardimaksete statistika põhjal selgus, et Eesti-sisene e-kaubanduse käive on tänavu kasvanud esimese viie kuuga 24,2 protsenti. Maikuus e-kaubanduse käibe kasv eelnevate kuudega võrreldes vaid pisut aeglustus, ulatudes 18,3 protsendini.
Eesti poodidest tehti e-oste mais arvuliselt kokku 1,5 miljonit, mis oli eelmise aastaga võrreldes samas suurusjärgus, kuid keskmine tehingu makse tõusis 37 eurolt 44 euroni. Sealjuures ulatus e-kaubanduse käive mais absoluutsummas kokku 66,5 miljoni euroni ehk 10,3 miljoni võrra enam kui aasta varem.
E-ostude maht välisriikidest, sealhulgas Euroopa Liidust ja muudest riikidest, oli aga viie kuu võrdluses 9 protsenti väiksem. Eestlaste välismaal tehtud e-kaubanduse mahud vähenesid alates märtsikuust ning langus süvenes mais 26 protsendini.
Kokkuvõttes on e-kaubanduse osakaal Eestis endiselt suurenemas, kuid see on traditsiooniliste kaupluste käibeid arvestades veel võrdlemisi väike, jäädes alla 5 protsendi. Eesti sisesele e-kaubandusele andis positiivse tõuke viirusepuhang ning liikumispiirangud, mis ühtlasi suurendasid ka posti- ja kullerteenuste käivet.
Mai lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 3,1 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 816 miljoni euroni. Võrreldes 2019. aasta mai lõpu seisuga on puudujääk 710 miljoni võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille peamiseks põhjuseks on vähenenud maksulaekumine ligikaudu 200 miljonit võrreldes eelmise aastaga.
Lisaks on riigieelarvesse laekunud väiksemad tulud vara võõrandamisest, keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist. Riigieelarve kulusid on kasvatanud kriisileevendusmeetmete väljamaksed. Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa positsioonis, mis oli mai lõpuks 150 miljoni euro suuruses puudujäägis.
