Riik kaalub kohtuteed liikuvuspaketi vastu, millega muutuvad sõidukijuhtide töö-, sõidu- ja puhkeaja nõuded, autoveoettevõtjana tegutsemine ja rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu reeglid ning kehtestatakse normid sõidukijuhtide lähetamise kohta rahvusvahelistel vedudel.
Kolme nädala pärast jõustuva Euroopa liikuvuspaketi kohta on nii Eesti kui ka veel kaheksa Euroopa Liidu liikmesriiki korduvalt vastumeelt avaldanud, kuna reform sellisel kujul läheb nende hinnangul vastuollu Euroopa Liidu ühtse siseturu ning kliimaeesmärkide põhimõtetega. Aasa sõnul peabki tõsiselt kaaluma koos teiste liikmesriikidega kohtutee ette võtmist, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).
“Olenemata meie ja kaheksa teise riigi pingutustest võeti liikuvuspakett vastu kujul, mis läheb vastuollu Euroopa siseturu põhimõtetega ja on enda loomult protektsionism. Paraku on selle paketiga meie autoveoettevõtjatel tulevikus keerulisem Euroopas konkureerida. Vastuvõetud pakett on ka meie kliimaeesmärke silmas pidades täiesti arusaamatu. Poola ja mitmed teised riigid on juba varasemalt lubanud võtta ette kohtutee, nüüd peame ka meie neid võimalusi valitsuses arutama,” sõnas Aas.
Reedel avaldatud liikuvuspakett jõustub selle aasta 21. augustil, kuid paljud muudatused kohalduvad kaugemas tulevikus. Alates 21. augustist hakkavad kehtima sõidukijuhtide sõidu- ja puhkeajareeglite muudatused. Veoettevõtted peavad edaspidi tagama, et rahvusvahelisi vedusid tegevad juhid saavad regulaarselt, vähemalt iga nelja nädala tagant, veeta puhkeperioode kodus või ettevõtte liikmesriigi tugipunktis.
Konkreetsemaks muutub ka regulaarse iganädalase puhkeaja kabiinis kasutamise keeld ja lisandub veoettevõttele kohustus tasuda sõidukijuhi majutuskulud.
Eritingimustel on lubatud parvlaeva või rongiga veetava sõidukijuhil katkestada ka iganädalast puhkeaega. Ühtlasi täpsustuvad maanteetranspordis kaasnevate erakorraliste tõrgete korral käitumisreegleid, millega muudetakse rahvusvaheliselt veolt koju naasva autojuhi sõiduaja arvestust paindlikumaks.
Sõidumeeriku kasutamist ja selle tehnilist arengut puudutavad muudatused jõustuvad üleminekuperioodidega. Näiteks pikeneb alates 2024. aasta 31. detsembrist sõidu- ja puhkeperioodi kontrollitav pikkus 28 päevalt 56-le. Viie aasta jooksul on etapiline üleminek uue põlvkonna sõidumeerikule Smart 2. Ühtlasi tähendab see analoog- ja Smart 1-tüüpi sõidumeerikute kohustuslikku väljavahetamist. Sõidumeerikus riigipiiri ületuste fikseerimise kohustus hakkab kehtima poolteist aastat pärast liikuvuspaketi jõustumisest.
18 kuu möödumisel liikuvuspaketi jõustumisest hakkavad välislähetustel kehtima uued sõidukijuhtide lähetusnõuded, seal hulgas töötasu maksmise kohustus lähetuse sihtriigis.
Uued lähetamisnormid kohalduvad nii kabotaažvedudele kui ka rahvusvahelistele vedudele, väljaarvatud transiitvedudele ja kahepoolsetele vedudele. Muuhulgas sellistele kahepoolsetele vedudele, mille raames toimub kaks täiendavat peale- või mahalaadimist marsruudile jäävates riikides.
Sama üleminekuperioodi möödumisel kohalduvad mitmed uued nõuded ka autoveoettevõtjale, kes peab tagama rahvusvahelisel autoveol kasutatava mootorsõiduki vähemalt iga kaheksa nädala tagant koduriiki tagasipöördumise.
“Iga kaheksa nädala tagant asutamisriiki tagasipöördumise nõue tähendaks Eesti autoveoettevõtjale aastas potentsiaalselt kuut tühjalt tagasisõitu Eestisse, mis lisaks kaasnevale keskkonnakoormusele toob kaasa kõrgemad veohinnad ja logistika üldise ebaefektiivsuse, mis omakorda kajastub kõrgemates teenuste ja kaupade hindades. Tegemist on sisus geograafilise piiranguga pakkuda transporditeenuseid, peame seda diskrimineerivaks Euroopa Liidu äärealade liikmesriikide ettevõtjate suhtes,” selgitas Aas.
Eesti ja mitmed teised Euroopa Liidu äärealade liikmesriigid olid küll selle nõude kehtestamise vastu, kuid Euroopa Parlamendis hääletati suurte häälteenamusega selle poolt.
18 kuu möödumisel muudatuste jõustumisest karmistuvad ka kabotaažvedude korraldamise reeglid. Kehtivale kabotaažvedude põhireeglile, mille kohaselt võib pärast rahvusvahelist veosevedu teha vastuvõtvas liikmesriigis kolm kabotaažvedu seitsme päeva jooksul, lisandub 4-päevane perioodinõue, mille jooksul ei ole veoettevõtjal lubatud vastavas riigis kabotaažvedu teha.
21 kuu möödumisel liikuvuspaketi jõustumisest hõlmatakse autoveoettevõtja tegevusalal tegutsemise nõuetega ka kuni 3,5 tonni lubatud täismassiga mootorsõidukid ja autorongid, mida kasutatakse rahvusvahelistel veosevedudel. Lisaks peavad nimetatud sõidukitel alates 2026. aasta 1. juulist olema Smart 2-tüüpi sõidumeerikud.
