Donald Trump on lubanud teiseks ametiajaks USA presidendina kaugeleulatuvaid samme.
Valimised võitnud ekspresidenti on üle aasta kestnud kampaania jooksul sageli oma kavatsuste üksikasjadest üle libisenud, kuid tema suulised ja kirjalikud avaldused räägivad plaanidest, mis ulatuvad maksu- ja regulatsiooniküsimustest kultuuriteemadeni ning osutavad populistlikumale lähenemisele kaubanduses ja nihkele USA rahvusvahelises rollis.
Trumpi plaanid osutavad ka kodanikuõiguste kahanemisele, samas kui kasvama peaks presidendi võim.
Trumpi ettepanekud valdkonniti:
– Immigratsioon –
Kui Trumpi 2016. aasta kampaania lubas ehitada müüri Mehhiko piirile, siis nüüdseks on jõutud “ajaloo suurima massiküüditamise programmini”.
Trumpi ettepanek on kasutada selleks rahvuskaarti ja anda volitused politseile. Programmi üksikasju on kasinalt ja nii pole teada, kas sihikule võetakse ainult ebaseaduslikult USA-sse tulnud inimsed.
Ta on rääkinud ka potentsiaalsete tulijate “ideoloogilisest sõelumisest”, sünnipärase kodakondsusõiguse lõpetamisest (mis üsna kindlasti nõuab põhiseaduse muutmist) ja lubanud taastada oma esimese ametiaja “jää Mehhikosse” poliitika, piirates sisserännet tervislikel põhjustel ning tugevalt piirates või lausa keelates sisenemise teatud moslemi enamusega riikidest.
Üldine eesmärk ei ole mitte lihtsalt peatada ebaseaduslik sisseränne, vaid piirata oluliselt igasugust sisserännet.
– Abort –
Trump ei ole teinud abordist oma teise ametiaja prioriteeti, ehkki võttis endale au ülemkohtu otsuse eest lõpetada üleriigiline naiste õigus abordile ja anda selle üle otsustamine tagasi osariikide valitsustele. Trumpi nõudmisel jäi vabariiklaste platvormist esimest korda üle mitmekümne aasta välja üleriigilise abordikeelu nõue. Trumpi meelest piisab Roe vs. Wade tühistamisest.
Samas ei ole Trump öelnud, et paneb veto üleriigilistele abordipiirangutele, kui need peaksid tema lauale jõudma.
– Maksud –
Trumpi maksupoliitika on kaldus korporatsioonide ja jõukamate ameeriklaste poole. Suuresti on see seotud tema lubadusega laiendada 2017. aasta maksureformi koos väikeste muudatustega nagu ettevõtte tulumaksu alandamine 21 protsendilt 15 protsendile.
Ühtlasi tühistataks demokraatist presidendi Joe Bideni tulumaksutõus kõige jõukamatele ameeriklastele ja loobumist inflatsiooni vähendamise seaduse (Inflation Reduction Act — IRA) maksudest, millega rahastatakse energiameetmeid võitluseks kliimamuutusega.
Trump on pannud enam rõhku uutele töölis- ja keskklassi ameeriklastele suunatud ettepanekutele nagu teenitud jootraha, sotsiaalkindlustuspalkade ja ületunnitöö maksuvabastus.
– Tollitariifid ja kaubandus –
Trumpi seisukoht rahvusvahelises kaubanduses käsib umbusaldada maailmaturge, sest väidetavalt kahjustavad need Ameerika huve. Ta on pakkunud välja 10-20 protsendise tollimaksu välismaa kaupadele ja rääkinud mõnes valdkonnas isegi veel kõrgematest tollidest.
Trump on lubanud lasta taas käiku 2020. aasta augusti määruse, mis nõuab, et toidu- ja ravimiamet (FDA) ostaks “elutähtsad” ravimid ainult USA firmadelt. Ta on lubanud blokeerida igasugused USA elutähtsa taristu hanked Hiina ostjatele.
– LGBTQ ja kodanikuõigused –
Trumpi meelest ei tohiks panna rõhku ühiskonna mitmekesisusele ja LGBTQ kodanike õiguskaitsele. Ta on nõudnud lõppu vailtsusasutuste mitmekesisus-, võrdsus- ja kaasamisprogrammidele, milleks tuleks lõpetada nende rahastamine.
Transsooliste õiguste vallas on Trump lubanud teha lõpu “poistele tüdrukutespordis”, mis tema väitel olla laialt leivinud. Ta tühistaks ka Bideni valitsuse poliitika, millega laiendati kodanikuõiguste kaitset transsoolistele õpilastele ja nõuaks kongressilt vaid kahe sünnisoo tunnustamist.
– Regulatsioonid, föderaalbürokraatia ja presidendivõim –
Trumpil on kavas vähendada föderaalametnike rolli ja regulatsioone kõigis majandussektorites. Regulatsioonide vähendamises näeb ta võluvitsa majanduse edendamiseks. Nii väheneksid majapidamiste kütte- ja elektiarved, kuna kaotataks takistused fossiilkütuste tootmisele. Kaevandustele avataks ka riigimaad, ehkki energiatootmine on USA-s niigi rekordsuur.
Riiklikest regulatsioonidest vabanemine annaks hoogu ka elamuehitusele, ehkki sealsed reeglid määravad tegelikult osariikide ja kohalikud valitsused.
See kõik tugevdaks täitevvõimu mõju, võim tuleneks sealjuures otsesemalt Valgest Majast.
Samuti muudaks Trump lihtsamaks riigitöötajate vallandamise, millega nõrgeneks valitsuse võim reegleid kehtestada.
Trumpi meelest peaks presidendil olema õigus kontrollida föderaalkulutusi isegi pärast seda, kui kongress on kulutustes kokku leppinud ja raha nendeks eraldanud.
Ta vihjas koguni võimalusele, et sõltumatu föderaalreserv, mis paneb paika intressimäärad, peaks alluma rohkem presidendile.
– Haridus –
Trumpi teisel ametiajal plaanitakse kaotada haridusministeerium. Sellest hoolimata on tal ka plaanis föderaalrahastusega koolisüsteemi ohjes hoida, hakata maksma õpetajatele tulemuspalka ja kaotada mitmekesisusprogrammid kõigis haridusastmetes. Trumpi arvates peaks riigirahata jääma kooliprogrammid, mis käsitlevad kriitilist rassiteooriat, sooideoloogiat ning muud tema meelest lastele kohatut sisu.
Kõrghariduses tahab Trump võtta üle ülikoolide akrediteerimise, nimetades seda oma “salarelvaks marksistlikke maniakkide ja hullude” vastu, kes tema sõnul kõrgharidust kontrollivad. Samuti tahab ta võtta sihikule ülikoolidele suunatud annetused. Ta on lubanud, et kogub “miljardeid ja miljardeid dollareid” läbi koolide “maksustamise, trahvimise ja ülemäära suurte eraülikoolidele tehtud annetuste kohtuliku vaidlustamise”. Samas takerduks säärane poliitika pea kindlasti pikkade kohtuvaidluste taha.
Muudes valdkondades näib Trump plaanivat aga mitte föderaalvõimu piiramist kõrghariduse üle, vaid selle suurendamist. Näiteks rääkis ta mullu novembris, et suunaks ülikoolidelt konfiskeeritud annetused veebipõhisele “Ameerika akadeemiale”, mis pakuks kõigile ameeriklastele tasuta ülikoolikursuseid. “See oleks rangelt mittepoliitiline, ja seal ei lubataks woke‘ismi ega džihadismi — midagi sellist ei lubataks,” ütles ta.
– Sotsiaalkindlustus, Medicare ja Medicaid –
Trumpi sõnul plaanib ta kaitsta eakatele ameeriklastele suunatud sotsiaalkindlustuse ja Medicare’i programme, mis on föderaaleelarve ühed suuremad kuluallikad. Pole teada, kuidas mõjutab programmide rahastamist tema ettepanek mitte maksustada jootraha ja ületunnitööd. Kui ettepanek näeb ette vaid tulumaksuvabadust, siis ei tohiks see sotsiaalprogrammide rahastust mõjutada. Küll aga vähendaks seda antud töötasude täielik vabastamine töömaksudest.
Trump pole riiklikust tervisekindlustusprogrammist (Medicaidist) kuigivõrd palju rääkinud, kuid oma esimesel ametiajal kiitis tema valitsus üldiselt heaks osariikide taotlused vabastada nad osade föderaalreeglite järgimisest. Samuti toetas tema valitsus üldiselt osariikide kehtestatud tingimusi abisaajatele.
– Taskukohane tervishoid –
Trump on alates 2015. aastast kutsunud üles tühistama taskukohase tervishoiu seadust (Affordable Care Act, tuntud ka kui Obamacare) ja selle kaudu subsideeritavat eratervisekindlustust. Samas ei ole ta pakkunud välja sellele asendust. Septembrikuises televäitluses ütles ta, et tal on selles valdkonnas “mõtteid plaani kohta”.
– Kliima ja energia –
Trump levitab valeväiteid, et kliimamuutus on “pettus” ja kritiseerib Bideni kulutusi taastuvenergiale. Ekspresidendi väljakäidud energiapoliitika keskmes on fossiilkütused, nagu ilmestab ka tema valimisüritustel tihti hõigutud loosung: “Drill, baby, drill!”.
Trumpi sõnul ei ole ta elektriautodele vastu, kuid ta on lubanud tühistada kõik Bideni-aegsed maksusoodustused elektrisõidukitele. Samuti on ta lubanud tühistada Bideni-aegsed kütusetõhususe standardid.
– Töölisõigused –
Trump ja tema asepresidendikandidaat JD Vance esitlesid oma platvormi kui Ameerika töölisi soosivat. Samas võib ta teha keerulisemaks töölistel ametiühingute moodustamise. Autotööstuse töölistest rääkides keskendus Trump pea eranditult Bideni elektriautosid soosivatele programmidele. Ametiühingute teemal süüdistas ta “selles katastroofilises elektriautode skeemis” võrdselt nii ametiühingute juhte kui firmade tegevjuhte. Mullu oktoobris tehtud avalduses ütles ta autotööstuse ametiühingule United Auto Workers: “Ma ütlen teile, te ei peaks neid (ametiühingu) liikmemakse maksma.”
– Riigikaitse ja Ameerika roll maailmas –
Trumpi retoorika ja lähenemine maailma asjadele on märksa isolatsionistlikum, sõjalist mittesekkumist soosivam ja majanduslikult protektsionistlikum kui ühegi teise USA riigipea oma pärast Teisest maailmasõda. Üksikasjadesse minnes on lugu aga keerulisem. Trump on lubanud sõjaväge laiendada, kaitsta Pentagoni kasinusmeetmete eest ja teinud ettepaneku luua uus raketitõrjekilp, mille sarnase loomist arutati külma sõja lõpupäevil Ronald Reagani valitsusajal.
Trump väidab, et suudab lõpetada Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja ja Iisraeli-Hamasi sõja, kuid pole öelnud kuidas. Oma lähenemist on ta võtnud kokku Reaganilt laenatud fraasiga: “rahu läbi jõu”.
NATO ja USA sõjaväe ladviku suhtes on ta aga kriitiline. “Ma ei pea neid liidriteks,” ütles Trump Pentagoni ametnike kohta, keda ameeriklased “telekas näevad”. Samal ajal on ta tihti kiitnud autoritaarseid riigijuhte nagu Ungari peaminister Viktor Orbán ja Vene diktaator Vladimir Putin.
