80 protsenti Eesti inimestest toetab viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud meetmeid ja 55 protsenti pooldab veelgi rangemaid meetmeid.
„Ohutunne on juba veebruari algusest alates pidevalt kasvanud. Kui kuu alguses hindasid olukorda kriitiliseks pooled elanikest, siis veebruari lõpus kolm inimest neljast ning praeguseks neli inimest viiest,” ütles Turu-uuringute AS-i uuringujuht Karin Reivart. „Olukorra kriitilisust kirjeldab ka see, et küsitluse järgi on 73 protsenti elanikest valmis tegema läheduses olevale inimesele märkuse, kui too ei täida reegleid.”
Alates 11. märtsist jõustunud rangeid piiranguid toetab 80 protsenti Eesti inimestest.
“Samal ajal püsib toetus veelgi karmimate meetmete rakendamiseks, kuigi veebruari lõpuga võrreldes on ootus meetmete rangemaks muutmisele veidi langenud,” ütles Karin Reivart. „Kokku 55 protsenti vastajatest tahaksid, et riik rakendaks praegusega võrreldes veelgi tugevamaid piiranguid viiruse leviku takistamiseks. Veebruari lõpus, enne 11. märtsist kehtima hakanud rangemaid piiranguid, toetas nende karmistamist lausa 64 protsenti inimestest.”
Selge erinevus tuleb sisse vanuserühmade lõikes. Kui 66 protsenti üle 75-aastastest tahaks meetmeid karmistada, siis 35–49-aastastest inimestest on samal seisukohal 44 protsenti. Sama peegeldub ka toetusest 11. märtsist rakendunud piirangutele – vanemate inimeste seas on toetus üle 90 protsendi, 35–49-aastaste seas natukene üle 70 protsendi, mis on aga samuti kõrge näitaja.
Olukorra halvenemisega samaaegselt on järsult paranenud inimeste teadlikkus kehtivatest meetmetest. Väga hästi on enda sõnul meetmetega kursus 61 protsenti inimestest – viimased kaks kuud on see püsinud alla 50 protsendi. Üldjoontes on meetmetest teadlikud 33 protsenti inimestest. On tõusnud ka nende inimeste osakaal, kes enda sõnul regulaarselt otsivad aktiivselt infot koroonaviirusega seotud teemadel, kuna peavad seda oluliseks. Kõige rohkem on meetmetega väga hästi kursis Tallinna ja teiste suuremate linnade elanikud, kus see näitaja on 65–67 protsenti. Maa-asulates on aga keskmisest veidi rohkem inimesi, kes hindavad enda teadlikkust üldjoontes heaks.
Koos parema teadlikkusega piirangutest, on kasvanud ka valmisolek neid järgida. 80 protsenti elanikest järgivad enda sõnul kõiki juhiseid ning 13 protsenti enamikku. Eelmise kuu lõpus olid vastavad näitajad 72 ja 18 protsenti. Keskmisest sagedamini järgivad suuniseid jätkuvalt naised, eestlased ja eakamad inimesed. Piirkonniti on suuniste järgimine paranenud kõigis piirkondades, välja arvatud Kesk-Eestis. Võrreldes veebruari lõpuga on sagenenud maski kandmine – kannab 92 protsenti – ning kodus püsimine: 56 protsenti, samas kui viimati oli see suhtarv 49.
Vaktsineerida soovijate arv püsib kõrgel – viimase uuringu järgi on vaktsineerituid või valmis vaktsineerima kokku 71 protsenti Eesti elanikest, kahe nädala eest oli valmis vaktsineerima ja vaktsineerituid kokku 69 protsenti. Küsitluses uuriti ka seda, kui valmis on inimesed lähedastele vaktsiini soovitama. 63 protsenti elanikest oleks valmis oma lähedasele vaktsineerimist soovitama, kui viimane talt selle kohta nõu küsiks. 12 protsenti pole seda üldse nõus tegema ning 13 pole seda pigem nõus tegema.
Samuti uuriti, milliseid allikaid inimesed vaktsineerimise teemal kõige rohkem usaldavad. Kõige usaldusväärsemaks peetakse Eesti arste ja teadlasi – näiteks COVID-19 teadusnõukoda ja immunoprofülaktika ekspertkomisjoni –, keda tõi esile 55 protsenti vastajatest. Samuti usaldatakse kõrgelt oma perearsti, pereõde või raviarsti (38%), riigiameteid nagu terviseamet ja ravimiamet (30%) ning Eesti meediat (23%). Kui eakamad Eesti elanikud usaldavad vaktsineerimise teemal üle keskmise sagedamini oma perearsti (67%) või Eesti arstide ja teadlaste arvamust (77%), siis noored usaldavad infoallikana keskmisest sagedamini riigiametite lehti (41%) või teadusajakirju (24%).
Inimestelt küsiti ka, mis neis koroonaviiruse levikuga seoses kõige enam stressi põhjustab. Enim kardetakse nakatumist koroonaviirusega, seda muret väljendas 65 protsenti inimestest. Sellele järgneb mure tervishoiuteenuste vähese kättesaadavuse pärast, raskused vaba aja veetmisega ning suhted lähedastega – neid muresid väljendasid circa 40–45 protsenti elanikest. Hinnanguliselt veerand vastajatest olid mures puudulike säästude või töö kaotamise pärast, keskmisest sagedamini nimetasid neid stressi põhjusteks Eesti venekeelsed elanikud.
Küsitluse tellis riigikantselei ja viis läbi Turu-uuringute AS. Uuringu 25. küsitluslaine viidi läbi ajavahemikus 11.–14. märtsini.
