Koroona vastu tahab end vaktsineerida lasta 63 protsenti elanikest, kellest 32 protsenti on oma otsuses kindlad ning 31 protsenti pole veel lõplikult otsustanud, kuid on pigem siiski nõus; 15 protsenti elanikest aga end kindlasti vaktsineerida ei taha, selgub jaanuaris tehtud küsitlust.
Elanikest 16 pole otsustanud, kuid pigem kalduvad vaktsineerimisest loobumise poole. Põhimõttelisi vaktsiinivastaseid on elanikkonnast vaid kaks protsenti. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juhi Heli Paluste sõnul on suhtarvud niisugused peamiselt seepärast, et inimesed vajavad vaktsiinide kohta rohkem infot. Samuti kardavad nad kaitsesüsti kõrvaltoimeid.
“Põhimõttelisi vaktsineerimisvastaseid on elanikest vaid veidi üle kahe protsendi,” selgitas Paluste uuringu tulemusi ja lisas, et kuna Pfizer-BioNTechi ja Moderna vaktsiinid on välja töötatud uuel meetodil, tekitab just see asjaolu kõhklusi ja küsimusi.
Vaktsiini väljatöötamise protsessi kiirus on samuti pannud inimesi kahtlema selle turvalisuses, palju küsimusi on võimalike kõrvaltoimete, seal hulgas allergiliste reaktsioonide võimalikkuse kohta, tahetakse ka näha, kuidas mõjub vaktsiin Eestis kaks doosi saanutele ja kui palju on kõrvaltoimeid ja palju muud.
Ajakirjandus on kajastanud nii mõndagi juhtumit, kus haiglad pakkusid vaktsiini oma sugulastele või isegi klubidele. Sotsiaalminister Tanel Kiik Keskerakonnast märkis, et tegu on pigem erandolukordadega.
“Kui räägime juba üle 20 000 vaktsineeritust, siis leiab üksikuid erandeid, kus sellest ei ole kinni peetud, aga nagu öeldakse, erand kinnitab reeglit,” ütles Kiik, kelle sõnul on üldjuhul julgesti 90 protsendil kordadest järgitud vaktsineerimise plaane ja juhiseid.
Vaktsineerimise järelevalve
Asekantsler Jesse selgitas, et järelevalvet saab teha tagantjärele andmeid võrreldes, kuid vaktsiinide n-ö vasakuleminekut päris lõplikult aga välistada ei saa. «See jääb vaktsineerija südametunnistusele,» sõnas Jesse ja lisas, et lisaks peavad nad ka avalikult aru andma.
Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Urmas Sule rääkis, et haiglatöötajad peavad saama kaitstud koroonaviiruse eest, et haiglas tekiks turvaline keskkond. Kui ka mõni haigla on sihtrühmade vaktsineerimist käsitlenud teistmoodi kui algselt plaanitud, ei ole tegu üldlevinud käitumisega. Pigem on see erand.
Aga sellist selget joont, et millised töötajad kohe ei saa või vastupidi, saavad vaktsineeritud, ei ole tõmmatud, kuna oligi mõeldud nii, et ükski haiglatöötaja ei saaks haigust haiglasse sisse tuua.
«Mitte kõik inimesed ei taha saada vaktsineeritud, tuleb motiveerida ja sellega ka kõik haiglad tegelevad,» märkis Sule. Ta selgitas, et eesmärgiks pole mitte kiiresti vaktsineerimine, vaid kogukonna vaktsineerimine.
Sule selgitas, et on olemas innovaatorid, kes lasevad ennast kiirelt ära vaktsineerida, siis tulevad kiired kohandujad ja pärast seda hilised kohanejad. Ning siis on mingi protsent inimesi, kes on n-ö sabassörkijad ning siis need, kellel on selge põhjus, mis teda või tema perekonda ei tohi vaktsineerida.
Kui leidub meedikuid, kes ei taha vaktsiini, on see Sule sõnul see koht, kus nendega tuleb individuaalselt suhelda. Terviseameti hädaolukorra meditsiinistaap vahetab mitu korda nädalas haiglatega infot meedikute motivatsiooni kohta ja siis leitakse ka lahendusi. Kuid haiglates, kus vaktsineerimine toimib hästi, ei saa sama süsteemi kasutada, kui haiglates, kus meedikud seda ei soovi.