Teadusnõukoja juhi Irja Lutsari sõnul ei olnud nakatumisnäitajad eelmisel nädalal märkimisväärselt väiksemad kui muidu, pigeb näitasid need stabiliseerumist väga kõrgel tasemel.
«Kuid langustrendi kohe kindlasti ei ole,» toonitas ta. Väga kõrge platoo saavutamisel näeb Lutsar põhjust nii uuel tüvel kui ka inimeste vastutusel. «Kui vaadata tänavapilti, ei ole see üldse sarnane möödunud kevadega. Praegu kõnnivad inimesed tänavatel ringi, ei hoia pikivahet, autod muudkui sõidavad – ehk kodudesse tõmbumist meil siiski ei ole,» lausus teadlane.
Briti tüve kohta ütles Lutsar, et see levib kiiremini ning toob kaasa ka raskemat haigestumist, mis tingib suurema suremuse. Kuna praegu on kõige rohkem nakatumist just vanuserühmas 30–50, tuletas Lutsar meelde, et noored täiskasvanud reeglitest kinni peaksid. «Ühtpidi noored ei põe haigust väga raskelt läbi, kuid teistpidi nad jagavad seda väga hästi edasi,» lisas Lutsar.
Tema sõnul peaksid noored täiskasvanud mõtlema sellele, et kui nad juba väljas jalutavad ning reeglitest kinni ei pea, võivad nad eneselegi teadmata nakatada inimest, kes ei pea koroonaviirusele vastu. «Õnneks on Briti tüve vastu aitavad meetmed samasugused, mis toimisid ka eelmiste tüvede vastu: kaugtöö, distants, haigena püsida kodus, kätepesu ja kanda ka maski,» rääkis viroloog.
Päris kindlalt öelda ei saa, et piirangud mingit mõju avaldanud ei ole. «Piirangud tõid meile stabiliseerumise väga kõrgel, ilma selleta oleksime täna väga sügavas kriisis,» lausus Lutsar. Kuna toimub stabiliseerumine, peaksime kuu aja pärast nägema juba väiksemaid näitajaid. «Paari nädalaga ta väikeste näitajate sekka ei jõua ehk meil läheb ikka aprilli lõppu välja,» ütles Lutsar.
Ta lisas, et Põhja-Eestis on seis viiruse levikuga endiselt väga kriitiline, kuid selle põhjal saab tõdeda, et inimesed vähemalt suuri maakondadevahelisi kohtumisi ei tee.
