Terviseameti sõnul on viimasel ajal eeskätt noorte seas levinud koroonaviirus hakanud jõudsamalt levima ka üle 50-aastaste seas ja seetõttu on oodata haiglaravi vajavate inimeste arvu kasvu.
«Nakatumine kasvab nii alla kui ka üle 50-aastase vanuserühmas. Üle 50-aastaste nakatumine kasvab lähiajal,» sõnas terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Hanna Sepp. «Mõnevõrra huvitav struktuur on olnud haigestumiste vanusega. Kui eelmisel nädalal oli enamik nakatumisi 30–40-aastaste seas, siis täna haigestuvad peamiselt kooliõpilased,» lausus Sepp.
Kuni 20-aastased moodustavad veidi üle kaheksa protsendi haigestunute üldarvust, inimesed vanuses 40–59 aastat 34,4 protsenti ning isikud vanuses üle 70 aasta 13,6 protsenti haigete üldarvust. Eelmisel nädalal oli suurem osa haigestunutest vanuses 30– 49 aastat, keda oli 34,8 protsenti, ja kooliealisi lapsi oli 16,7 protsenti. Üle 50-aastaste haigestunute osakaal oli möödunud nädalal 34,8 protsenti.
«Kuna nakatumine on hakanud kasvama ka vanemate kui 50-aastaste vanuserühmas, võib eeldada, et suurenema hakkab haiglaravi vajavate inimeste arv,» selgitati terviseametist.
Ameti nakatumisring näitab, et nakatutakse koolis või tööl, sealt kantakse nakkus pereringi ning sealt läheb see edasi perekonnaliikmete kooli või töö juurde. Eelmise nädala andmete järgi said nakkuse perekonnas 64 inimest, tööl 72, õppeasutuses 32. 52 juhul toimus kontakt haigega kas üritusel, trennis, elukohas, sõpruskonnas, haiglas või hooldekodus. Nakatumiskoht jäi teadmata 44 juhul.
Viroloogiaprofessor, teadusnõukoja juht Irja Lutsar ütles, et dramaatilist kasvu terviseameti prognoosides küll pole, kuid juba viimase kahe nädalaga saab öelda, et haiglaravi vajavate inimeste hulk on suurem.
