Esimesel poolaastal laekus e-residentide ettevõtetelt Eesti riigieelarvesse maksutuluna 12,9 miljonit eurot ehk võrreldes mullusega 60 protsenti enam, mis teeb sellest programmi ajaloo parima tulemusega.
E-residentsuse taotluste ja uute ettevõtete loomise arv on taastunud koroonapandeemia eelsele tasemele ja seda isegi ületamas. Aasta esimese kuue kuuga asutasid e-residendid üle 2200 Eesti firma, mis moodustas ligi 20 protsenti kõigist Eestisse asutatud ettevõtetest.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt märkis, et e-residentsuse programm on võimaldanud inimestel üle maailma jätkata ettevõtlusega ajal, mil harjumuspärane elukorraldus on häiritud. „COVID-19-pandeemia on ilmekalt näidanud, et digitaalne jätkusuutlikkus on oluline konkurentsieelis. Viiruse levik on nihutanud Eesti rahvusvaheliste ettevõtlusringkondade tähelepanu keskmesse, sest pakume innovaatilisi lahendusi, mille üks säravaim näide on kindlasti e-residentsuse programm,“ ütles Sutt.
Tema sõnul hindavad ettevõtjad üha enam võimalust juhtida ettevõtet asukohast sõltumatult ja vastutasuks võimaluse eest nautida e-residendi staatusega kaasnevaid hüvesid, on firmajuhid üle maailma valmis panustama Eesti majandusruumi oskuste, teadmiste, kogemuste ning maksutuluga.
Sutt lisas, et ennustamatud sündmused, nagu koroonapandeemia levik, panevad riikide majanduse proovile ja eriti haavatavad on väiksemad riigid. „Eestile on võtmetähtsusega tulubaasi laiapõhjalisus. E-residentide nagu pärmil paisuv kogukond, e-residentide loodud Eesti ettevõtete arvu suurenemine ja juba asutatud firmade kiire kasv on meie jaoks tohutu väärtus, mis aitab kasvatada siseriiklikku heaolu ning kasvatada väljapaistvust ka piiriüleselt. E-residentsus on jätkuvalt Eesti visiitkaart,“ tõdes Sutt.
E-residentsuse programmi tegevjuht Lauri Haav märkis, et ehkki Eesti on Euroopa viljakaim idufirmade kasvulava ja regiooni üks põnevamaid innovatsioonikeskuseid, pole eurosid kasvatavad rahapuud endiselt poelettidele jõudnud ega jõua ka tulevikus. „Eesti on väike riik – peame lakkamatut mõtlema uudsetele lahendustele, kuidas muuta enda majandusruumi suuremaks ja mitmekesisemaks. Teisisõnu innovatsioonile avatumaks. E-residentsuse programm on katalüsaatorina toonud Eestisse uusi ettevõtteid ja täiendavat tulu, mis poleks muidu siia maandunud,“ ütles Haav.
Ta toob alanud õppeaasta, Eesti laste ja noorte tervise ning koroonaviiruse leviku tõkestamise kontekstis välja võrdluse, et e-residentide ettevõtetelt esimesel poolaastal maksutuluna laekunud 12,9 miljoni euro eest oleks võimalik suurendada ajahambast puretud ventilatsioonisüsteemide võimsust ligi kolmandikus Eesti gümnaasiumides.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 84 000 e-residendi Eestisse loonud enam kui 17 800 uut ettevõtet. Lisaks kaudsele tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programmi otsene majanduslik mõju Eesti riigieelarvele olnud üle 70 miljoni euro.
