Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kirjutab panga blogis, et Eesti eksport on Euroopa riikide võrdluses seni kannatanud pigem keskmisest vähem.
“Statistikaamet teatas möödunud nädalal, et maikuus kahanes eksport veerandi võrra. Kohalike koroonapiirangute leevendamise ja sisenõudluse taastumise taustal on ekspordi langus väga karm, aga mujal maailmas toimuva taustal mitte nii väga,” nentis Oja.
Ta lisas, et ehkki Eestis on viirusesse haigestumine ja piirangud vähenenud, püsivad ekspordi sihtturgudel jätkuvalt viiruse levikut takistavad piirangud ning see pärsib eksportivate ettevõtete tegevust.
“Põhja-Euroopa riikide tööstussektori eksport langes aprillis vähem kui ülejäänud Euroopas. Maikuu langus oli meil sarnane nagu aprilli oma, kuid paljude riikide maikuu andmed pole veel avalikud,” tõi ökonomist välja.
Ta lisas, et vaatleb postituses tööstussektori ekspordi numbreid, mitte kogu ekspordi omi, sest need on minevikus kirjeldanud Eesti ettevõtete käekäiku paremini kui üldised ekspordi numbrid, mis sisaldavad tehinguid, mille mõju Eestile on väike.
“Maikuu ekspordi langust näib riikide lõikes vähemalt osaliselt selgitavat see, kui tugevad olid viiruse leviku vastased piirangud ekspordi sihtturgudel. Mida karmimad olid riigi sihtturgudel piirangud, seda sügavam oli mais tööstuse ekspordi langus,” möönis Oja.
Ökonomist ütles, et pelgalt sihtturgude piirangutega arvestamine annab siiski edasi vaid väikese osa probleemist – lisaks sihtturgudel valitsevatele piirangutele, takistavad Eesti ettevõtteid ka tooraineturgude piirangud või ka meie sihtturgude partnerite piirangud.
“Näiteks Rootsi on tuntud oma väheste piirangute poolest, kuid kui Rootsi sihtturgudel aeglustub majandustegevus, siis mõjutab see nii Rootsit kui ka kaudselt neid riike, mis ekspordivad Rootsi,” märkis Oja.
Ta selgitas, et tööstusettevõtete tootmine on väärtusahelate kaudu omavahel väga tihedalt seotud ja kui ühe riigi ettevõtetes katkeb töö, siis see mõjutab tööd ka teiste riikide firmades.
“Vaatleme näidet, mil ühes tehases toodetakse kaupa X, mida pannakse kokku sisenditest A ja B. Kui sisendit A tabavad tarneraskused, siis mõjutab see nii kauba X kui sisendi B tootjat, sest kui sisendit A ei ole, väheneb vajadus ka sisendi B järele, kuna kaupa X ei saa ilma mõlema sisendita toota,” piltlikustas ökonomist.
Oja tõi välja, et haiguse taandumine ja Eesti-siseste piirangute leevendamine aitab niisiis siseturule suunatud firmasid, kuid kuna paljudes välisriikides on tervishoiu olukord jätkuvalt kehv, on välisturul tegutsevate ettevõtete tegevus kammitsetum.
“Eestis on küll viirusesse haigestunud viimasel ajal vähem inimesi, kuid maailmast ei ole viirus kuhugi kadunud ja seetõttu püsivad ka piirangud,” nentis ta.
Oja märkis, et eriolukorra kõrgpunktis olid Eesti-sisesed piirangud rangemad kui meie kaubanduspartneritel keskmiselt.
“Nüüdseks on kohalikud piirangud kiiresti leevenenud, kuid kaubanduspartnerite piirangute leevenemine on olnud märksa aeglasem. Maailmas tervikuna on aga piirangute leevenemine olnud veel aeglasem – see iseloomustab ka haiguse visa taandumist tervikuna,” lisas ta.
Ökonomist tõdes, et seetõttu võib arvata, et rahvusvahelise kaubanduse taastumine võtab veel omajagu aega.
“Näeme seda, et ka juunis olid Eesti sihtturgudel piirangud Euroopa riikide lõikes ühed leebemad. Ilmselt mängib selles olulist rolli asjaolu, et Rootsi, on üks Eesti olulisemaid kaubanduspartnereid,” märkis Oja.
Ta tõi ka välja, et võime näha, et kuu aja jooksul on kõigi Euroopa Liidu riikide eksporditurgudel piirangud keskeltläbi leevenenud.
“Eesti Panga juunikuus avaldatud prognoos näitas, et ligikaudu kaht kolmandikku tänavusest majanduslangusest saab seostada nõrga väliskeskkonnaga,” ütles keskpanga ökonomist.
Ta selgitas, et kui viiruse esialgne majanduslik mõju puudutas peamiselt teenindussektorit, siis majanduse üldine taastumine eeldab ekspordisektori käimasaamist, kuid viiruse levikust ja piirangutest tingitud probleemid välisturgudel hoiavad ekspordi taastumist tagasi.
