Eesti Post soovib tulevikus postiteenuse kättesaadavust mõõta mitte enam postkontorite arvu ja tiheduse järgi, vaid selle järgi, kui paljude inimesteni postiteenus reaalselt jõuab.
Olukorras, kus postiteenuse kättesaadavust möödetakse kontorite arvu ja tiheduse järgi, peab Eesti Post postiseaduse kohaselt postkontorit mitmel pool üleval pidama ka siis, kui keegi seal väga ei käi. Samal ajal pole aga aktiivsema teenusekasutusega kohtades postiteenus piisavalt kättesaadav.
Teisipäeval kohtus majandusministeeriumi, Eesti Posti ja konkurentsiameti osalusel juhtrühm, mille eesmärk on seada paika uued sihid. Omniva kaubamärki kasutava Eesti Posti kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kaja Sepp ütles, et osapooled saavutasid kättesaadavusepõhise postiteenuse osas põhimõttelise kokkuleppe.
“Esimene samm oleks kõigepealt fikseerida tänane olukord ja kokku leppida, kuidas kättesaadavust ja kvaliteeti mõõdame. See ei tee olukorda halvemaks ega paremaks, aga annab mõõdiku, mille alusel edaspidi muudatuste järel aru saada, kas kättesaadavus on läinud paremaks või halvemaks,” selgitas Sepp.
Mõnel pool on postivõrk ülekoormatud, teisel pool aga ei vahendata ühtegi pakki. Mõõdikute alusel muudatuste tegemisel saaks viia ressursi üle sinna, kus seda praegu puudu on.
Mõõdetakse konkreetseid teenuseid, nagu postimarkide ostmine, universaalse postiteenuse osana pakkide ja kirjade saatmine ja vastuvõtmine, perioodika kättetoimetamine, rahasiirded.
Mõõdikutena arvestatakse näiteks inimeste kaugust teenuspunktist, teenuse kasutamise võimalikkuse tunde nädalas, teenuspunkti kättesaadavust ning teenuse kiirust ja kvaliteeti.
Töörühm leppis ka kokku, et teenuste osutamise viisi käsitsetakse ühtsena ning edaspidi ei tehta vahet, kas postipunkt on koos inimesega, või on seal paki saatmise teenust pakkuv automaat.
Sepa sõnul ei tähenda see, et Eesti Post hakkaks postkontoreid sulgema. “Pigem näeks varianti, tegelikult tuleb postivõrku teha tihedamaks, eriti maapiirkondades,” ütles ta.
“Mitte tihedamaks sellega, et panna igale poole postkontor, seda ei kannataks finantsiliselt ei ettevõtja ega maksumaksja välja. Selle uue kvaliteedimõõdiku alusel tekiks võimalus ehitada üles paindlik postivõrk,” kirjeldas Sepp.
Tema sõnul tähendaks see, et maakonnakeskustes oleksid saadaval suured täisfunktsionaalsed postkontorid, kus pakutakse nõustamist ja kõiki muid teenuseid, mida võiks vaja minna.
Väiksemates kohtades aga tuleks juurde luua postipunkte, mis on leidnud oma koha nii raamatukogudes, poodides kui kohalike käsitöötegijate juures. Seal saaks näiteks pakke kätte ja marke osta, Sepa sõnul võiksid need olla toetatud ka pakiautomaadiga.
Murekohaks jäävad endiselt talud, mis asuvad nii postkontorist kui postipunktist kaugele eemale ning lahendada tuleb küsimus, kuidas saab oma paki panna teele näiteks postkontorist kaugel talus elav üksik vanainimene. “Kõige ratsionaalsem on viia teenus talle piltlikult öeldes taksoga koju,” märkis Sepp.
Sellist teenust pakub postifirma juba praegu, kuid edaspidi sooviks Eesti Post teenust laiendada ja kättesaadavamaks teha.
Postifirma on alustanud maapiirkondades ka postiautomaatide pilootprojektiga, mille raames paigaldatakse kaheksasse omavalitsusse väiksemõõdulised postiautomaadid.
Tulevikus näeb firma, et sellised võiks olla igas külas, kus elab vähemalt 150 inimest. See tähendaks 1000 automaadi paigaldamist üle riigi.
Sepa sõnul sõltub postivõrgus suuremate muudatuste tegemine ka poliitilisest tahtest. Muu seas ootab muudatust postiseadus, esialgne muudatus vajaks vaid ministeeriumi määrust.
Eesti Post kinnitas, et tahe ja valmidus postivõrgu parandamiseks on olemas ja ka poliitikute tagasiside on seni olnud positiivne.
