Baltika saatis väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemile ning Kredexi nõukogu esimehele ja majandusministeeriumi kantslerile Ando Leppimanile pöördumise, milles palub jätta jõusse Kredexi otsuse eraldada ettevõttele neli miljonit eurot laenu.
“Baltika sai aprilli lõpus Kredexi krediidikomiteelt positiivse laenuotsuse, kuid meieni on jõudnud informatsioon, et Kredexi nõukogu ei pea ettevõtet laenu tingimustele vastavaks,” ütles Baltika juht Flavio Perini pressiteates.
“Peame kahetsusväärseks, kui Kredex taganeb 30. aprillil saadetud kirjalikust lubadusest, millega on tekitatud pika ajaloo ja arvukate töökohtadega Eesti ettevõttes õigustatud ootus,” ütles Perini.
Baltika juhi sõnul teavitas Kredex hiljem Baltikat, et laenu väljastamist arutab ka sihtasutuse nõukogu. “Meile teadaolevalt tõstatas Kredexi nõukogu küsimuse, kas Baltika vastab laenu tingimustele. Kinnitame, et Baltika vastab Kredexi 30. aprillil otsustatud erakorralise laenu taotlemise tingimustele, sealhulgas auditeeritud omakapitali nõudele 2019. aasta seisuga,” märkis Perini.
Ta nentis, et Baltikal on vaja täiendavaid rahalisi vahendeid tulenevalt COVID-19 puhanguga seotud eriolukorraga kaasnenud järsust käibelangusest.
Baltika juht lisas, et kui Kredexi nõukogu muudab Kredexi krediidikomisjoni otsust, siis võib sellega kaasneda Baltika pankrot. “Ka Baltika enamusaktsionär KJK Fund on kinnitanud valmisolekut anda Baltikale täiendavalt laenu kuni neli miljonit eurot, kuid selle eelduseks on olnud Kredexi lubadus anda lisafinantseeringut neli miljonit eurot,” sõnas Perini.
Perini sõnul võimaldab Kredexi krediidikomitee otsuse jõusse jätmine ning Baltikale laenu andmine jätkata nii Baltika kui ka Baltika Grupi tütarettevõtete majandustegevust ning säilitada töökohad.
“Ettevõtte pankroti korral tuleks Eesti riigil maksta 263 töötajale ühe kuu töötasu kogusummas 270 000 eurot ja töötuskindlustushüvitist ühe aasta jooksul kogusummas 1,2 miljonit eurot,” ütles Baltika juht, kelle sõnul maksab Baltika aastas 1,2 miljonit eurot riiklikke tööjõumakse.
26. märtsi määrusega otsustas Harju maakkohus algatada Baltika saneerimismenetluse. Baltika esitas 22. mail võlausaldajate poolt vastuvõetud saneerimiskava kohtule.
26. mail edastas Harju maakohus Baltikale ja ettevõtte võlausaldajatele kohtumääruse, milles teavitas, et valmistab ette saneerimiskava kinnitamise lahendamist, lahendas teatud protseduurilisi küsimusi ning palus Baltika saneerimisnõustajal esitada täiendavat informatsiooni.
Harju maakohus lahendab Baltika saneerimiskava kinnitamise hiljemalt 22. juunil, istung toimub 18. juunil.
Baltika ajutised makseraskused, mis viisid ettevõtte saneerimiseni, on firma teatel tingitud COVID-19 puhangust tõukuvast radikaalsest rõivaste müügi langusest ja suutmatusest täita tootmistegevuse lõpetamisega kaasnevaid lepingulisi kohustusi.
