Bigbank töötas välja ning võttis kasutusele uudse pangasüsteemi, mille arendamisse investeeris miljoneid eurosid – süsteemi nimega Nest peamine eesmärk on tõhustada panga tööd ja toetada ettevõtte klienditeenindust.
„Uue pangasüsteemi loomine nullist oli hullumeelne projekt, kuid see on osa meie strateegilisest plaanist,“ ütles Bigbanki juhatuse liige Sven Raba, kes vastutab panga tehnoloogiavaldkonna ja juriidilise valdkonna töö eest. „Nesti peamine eesmärk on panga töö tõhustamine ning klienditeeninduse toetamine, sest see peab tänapäeval olema ühtaegu kiire ja efektiivne, kuid samas ka personaalne ja inimlik.“
Uus reaalajaline infosüsteem katab enamuse panga põhiprotsessidest ning on liidestatud mitmete riikide väliste registrite ja arveldussüsteemidega, tehes seda kõike tehnoloogiliselt kaasaegsel, turvalisel ja paindlikul viisil. Nimelt põhineb süsteem mikroteenuste arhitektuuril, mis koosneb madalalt sidustatud (teenustest, kus igal teenusel on oma selgepiiriline vastutusala. Teenuseid ise jooksutatakse panga poolt hallatavas andmekeskuses Kubernetesel põhineval platvormil, mis võimaldab kõigele muule lisaks teenuseid vajadusepõhiselt automaatselt skaleerida. Nüüdseks on Nest juurutatud kõikides panga filiaalides, viimasena alates detsembrist ka Eesti peakontoris.
„Uue süsteemi loomise eesmärk oli maksimaalselt automatiseerida töömahukad korduvad protsessid, tehes sellega kvaliteetseid ja kiireid krediidiotsuseid. Lisaks parandada riskijuhtimist ja aruandlust ning hõlbustada töötajate tööd,“ sõnas Raba.
Kaheksas Euroopa riigis tegutsev Bigbank nägi uudses lahenduses unikaalset ärivõimalust, sest olemasolevad pakettlahendused ei tundunud sobivad ega piisavalt paindlikud. Alustamisest kulus 16 kuud, et jõuda süsteemi rakendamiseni esimeses filiaalis, Soomes. Siis järgnesid Rootsi, ülepiiriliselt Saksamaa, Austria ja Holland ning ükshaaval kõik Baltikumi riigid. 2019. aastal teostati andmete migratsioon ning liiguti üle uuele süsteemile kõigis kolmes Balti riigis järgemööda. Seda kõike tehti paralleelselt kolimisega uude andmekeskusesse ning ka näiteks Euroopa välkmaksete juurutamisega.
Uue pangasüsteemi loomiseks kasutati kaasaegset mikroteenuste arhitektuuri ning agiilseid tarkvaraarenduse meetodeid. Nesti integreeriti täiendavalt ka väliseid lahendusi nagu näiteks Proveniri otsustusmootor ja Accuity registrid.
„Katsime teenustega panga tooted terve elutsükli ulatuses: alates kanalitest, taotlustest, registripäringutest, rahapesu ja muudest kontrollidest ning automaatsetest otsustest kuni panga tuumsüsteemi ja reaalajalise finantssüsteemini välja,“ loetles Raba. „Tulemuseks on muljetavaldav ning pangale ideaalselt sobiv infosüsteem, sest see on pidevalt edasi arenev.“
Nesti arendamisel hoiti pidevalt fookuses tarkvara lähtekoodi puhtust, lahenduse skaleeritavust ning samuti võimalikult lihtsat lahenduse haldust. Tarkvarakoodi puhtuse osas järgiti parimaid praktikaid nagu näiteks Clean Code. Lahenduse skaleeritavusele läheneti mitme erineva nurga alt – nii uute riikide ja toodete lisamise valmisolek, lahenduse suutlikkus teenindada operatiivselt väikest, keskmist kui ka suurt kogust samaaegseid kliente, aga ka võimalust lihtsalt olla skaleeritav niinimetatud on-premise kui ka pilveteenuste peal töötamiseks.
Mikroteenuste arhitektuuril põhinev Nest andis suurepärase võimaluse Nesti loojatel pöörata tähelepanu ka lahenduse haldusele – loodi selged teavitused ja monitooringud süsteemi tööst, aga samuti ka automaatsed konkreetse komponendi parandamised kui peaks juhtuma tõrkeid. Leiti harmoonia nii lahenduse funktsionaalsete kui ka mittefunktsionaalsete nõuete osas.
„Nest on muutnud panga äriprotsessi tunduvalt kiiremaks ja automaatsemaks, sest oluliselt on vähenenud käsitöö maht ja seeläbi ka vigade arv,“ rääkis Raba.
Nest on parandanud info kättesaadavust operatiivsete juhtimisotsuste tegemiseks. Uue süsteemiga kiirenesid kliendi ja panga jaoks olulised toimingud ning paranesid kontrollmehhanismid koos aruannete kvaliteediga, lihtsustus ja kiirenes võlamenetlus.
„Kliente on märgatavalt lihtsam teenindada. Lõpuks ometi saime asuda uute toodetega klientide võimalusi laiendama, seda nii meie põhitoodete – tarbimislaenude – vallas, kui tähtajaliste hoiuste ja ärilaenude osas,“ tõdes Raba.
Pikka aega turul olnud pankade infosüsteemid on enamasti väga keerukas kooslus paljudest andmebaasidest ja erinevatel aastakümnetel toodetud tarkvaralahendustest, vahekihtidest ja pealisehitustest. Selliste lahenduste töös hoidmine ja arendamine on tänapäeval raske, aeglane ja kallis protsess.
„Kliendi vaates on juba paranenud teeninduse kiirus ning laenu taotlemise mugavus, kuid me arendame jätkuvalt edasi iseteenindust ja partnersüsteeme, sest tulekul on ridamisi uusi tooteid ja lahendusi,“ lisas Raba. „Nüüd saame hõlpsamini liidestada ja teenindada ka neid ettevõtteid, kes oma klientidele erinevaid finantseerimisvõimalusi ehk laenu ja järelmaksu võimalusi vahendavad.“
Bigbank AS on Eesti kapitalil põhinev tarbimislaenudele ja tähtajalistele hoiustele keskendunud spetsiaalpank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus ning mis pakub piiriülese teenusena oma tähtajalise hoiuse tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis.
