E-residentsuse programm on alates käivitamisest toonud Eestile otsest majanduslikku tulu 25 miljonit eurot, tänavu teises kvartalis tõid e-residentide loodud Eesti ettevõtted riigile otsest tulu 4 miljonit eurot.
Käesoleva aasta esimesel poolel laekus e-residentide loodud firmadelt maksude ja riigilõivude kujul kokku üle 7 miljoni euro. “Käesoleva aasta tulemused näitavad, et programm on kaasanud edukalt ettevõtjaid kogu maailmast, kes loovad jõudsalt kasvavaid Eesti firmasid,” ütles e-residentsuse programmi juht Ott Vatter pressiteate vahendusel.
Vatteri sõnul on möödunud aasta lõpus püstitatud uus strateegiline suund end õigustanud. Nimelt seati eesmärgiks toetada e-residentidest isikute hulga suurendamise asemel hoopis keskmise e-residendi poolt loodud Eesti ettevõtte väärtuse kasvu, kuna see muudab programmi tulusamaks nii eestlastele kui ka e-residentidele.
2019. aastal on e-residendid asutanud 248 uut Eestis makse tasuvat ettevõtet. Suurim osa neist ehk 68 uut ettevõtet pakuvad programmeerimis- ja konsultatsiooniteenuseid IT-vallas.
Vatteri sõnul läheb alustaval ettevõttel sageli vähemalt aasta, et hakata väärtust looma. “Käesoleva aasta tulemused maksude näol peegeldavad arengut, milleni on jõudnud juba kaks või isegi kolm aastat tegutsenud e-residentide ettevõtted.”
E-residentide poolt Eestis loodud ettevõtete keskmine maksutulu on möödunud aasta sama perioodiga suurenenud 30 protsendi võrra.
Ehkki möödunud kvartal oli e-residentsuse programmi ajaloo edukaim, pööratakse e-residentsuse majanduslikule kasule tulevikus veelgi suuremat tähelepanu. “E-residentsuse programmi tõeliseks mõõdupuuks on see, mil määral suudab see teenida terve Eesti ühiskonna huve. Töötame selle nimel, et programmiga kaasnevatest hüvedest saaksid moel või teisel osa võimalikult paljud Eesti inimesed. See on meie suurim motivaator,” lisas Vatter.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ega Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.
Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on praeguseks 58 000 e-residenti loonud Eestisse 7200 ettevõtet, milles töötab umbes 1300 inimest. Eelmise aasta e-residentide ettevõtete maksutulu oli 8,73 miljonit eurot.
