Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on e-residendid kokku asutanud ligi 13 000 Eesti ettevõtet, mille kumulatiivne kogukäive ületas kevade hakul miljardi euro piiri.
E-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatter märkis, et e-residentide ettevõtete käive kasvab kiiresti. “Kui 2016. aastal oli e-residentide ettevõtete kogukäive 72 miljonit eurot, siis mullu 532 miljonit eurot,” tõi ta välja.
Üks olulisemaid kiire kasvu põhjuseid on e-residentide loodud ettevõtete arvu hüppeline suurenemine. Viimase kahe aasta jooksul on e-residendid asutanud ligi 8300 uut Eesti ettevõtet. “Mullu asutasid e-residendid kuuendiku kõigist Eestisse registreeritud ettevõtetest. Lihtne arvutus näitab, et aastatel 2018-2019 registreerisid e-residendid iga päev keskmiselt 11 uut Eesti ettevõtet. See on Eesti majandusele suur võimalus,” ütles Vatter.
E-residentide loodud Eesti ettevõtete käibe kasvu veab ka firmade keskmise maksutulu suurenemine. Eesti Maksu- ja Tolliameti andmetel suurenes mullu e-residentide loodud firmade keskmine maksutulu, mis sisaldab tööjõumakse ja erijuhtude tulumaksu, võrreldes 2018. aastaga 12 protsenti.
E-residentsuse programm sai detsembris viie aastaseks ja selle ajaga on paljudest e-residentide loodud ettevõtetest saanud edukad ning kiiresti kasvavad firmad. “Suur hulk e-residentide siinsetest firmadest on suutnud enda tooted või teenused viia tasemele, mille järele on globaalsel turul nõudlus. Ühtlasi tegutseb enamus e-residentide loodud ettevõtetest suurt lisandväärtust loovates valdkondades,” sõnas Vatter.
Ta tunneb heameelt, et 2018. aasta lõpus sõnastatud e-residentsus 2.0 strateegiline suund, mis seadis eesmärgiks toetada e-residendi staatusega isikute hulga suurendamise asemel hoopis e-residentide poolt loodud ettevõtete väärtuse kasvu, on end õigustanud. “E-residentsus peab kaasa aitama Eesti riigi arengule ja täna näeme, et valitud suund seda toetab,” ütles Vatter.
Palju on ka e-residentidest ettevõtjaid, kes töötavad turule sisenemiseks aktiivselt tootearenduse või teenuse disainimisega. Vatter usub, et mitmeid neist saadab rahvusvaheline edu. “Oluline on mõista, et e-residentide loodud ettevõtete kasvust saavad läbi täiendava maksutulu osa väga paljud Eesti inimesed. Seetõttu peaksime tundma rõõmu, kui e-residentide ettevõtted suudavad konkurentsitihedal globaalsel turul läbi lüüa, sest tegemist on Eesti firmadega,” ütles ta.
Vatter lisas, et aina kindlamaks on muutunud ka e-residentide soov alustada ettevõtte loomise järgselt aktiivse äritegevusega. “E-residentsuses näevad suurt väärtust paljud ettevõtlikud inimesed üle maailma. Anname neile võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid ja mugavalt juhtida oma ettevõtet asukohast sõltumatult, mida hinnatakse kõrgelt. Eriti täna, mil paljudes maailma riikides kehtib eriolukord ja ettevõtjad otsivad alternatiivseid võimalusi firma käigus hoidmiseks,” kirjeldas Vatter.
E-residentide ettevõtete edu kasvatab nõudlust ka kohalike firmade teenuste järele. “Nõudluse suurenemine võimaldab Eesti ettevõtetel areneda, laieneda, palgata rohkem töötajaid ja käivet suurendada. See näitab e-residentsuse laiapõhjalist mõju Eesti majandusruumis,” ütles Vatter.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.
Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 68 000 e-residendi Eestisse loonud ligi 13 000 ettevõtet. Lisaks kaudsele majanduslikule tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programm viie tegutsemisaasta jooksul toonud Eesti majandusele otsest tulu ligi 35 miljonit eurot.
