Koroonaviiruse tõttu korra juba edasi lükkunud maamess ei toimu ka suve hakul, vaid järgmise aasta aprillis.
Maamessi projektijuhi Margus Kikkuli sõnul langetas messi korraldusmeeskond otsuse raske südamega, kuid praeguseks on selge, et ka tänavu ei ole suurürituse korraldamine võimalik. „Kui veel mõni aeg tagasi püsis lootus, et Maamess ja teised suursündmused toimuvad, ei anna viiruse levik ja kehtestatud piirangud võimalust suuremat hulka inimesi kokku kutsuda,” ütles korraldaja Võrumaa Teatajale.
Viimasel Maamessil 2019. aastal käis kolme päeva jooksul ühtekokku 45 215 külastajat. Praegu kehtivate reeglite järgi võib väliüritusel korraga osaleda maksimaalselt 150 inimest kümnestes rühmades. On räägitud ka ühiskonna järk-järgulisest avamisest, kuid Kikkuli sõnul ei saa korraldajad ja eksponendid heas usus sellele lootma jääda.
Praeguseks on Maamessi visiidi tühistanud ka väliskülaliste grupid, kes moodustavad arvestatava osa külastajaskonnast. Rääkimata välisriikide ettevõtetest, kellel oleks peaaegu võimatu stendiga esindatud olla. Tavaliselt osaleb Maamessil ettevõtteid 10–12 välisriigist.
„Kui Maamessi ka piirangute tingimustes korraldada, on selge, et mess ei oleks võrdväärne varasemate aastatega ja messile tehtavad investeeringud ei tooks eksponentidele loodetud tulemust,” rääkis Kikkul.
Ta lisas, et messi eesmärk on pakkuda ettevõtetele turundus- ja müügituge ning edendada majanduselu. Näiteks annab messindus tööd erineva profiiliga ettevõtetele nagu stendiehitus-, majutus-, transpordi- ja toitlustusettevõtted, Maamessil on alltöövõtjaid tavaliselt 70 ringis.
„Maamess on pikkade traditsioonidega sündmus ja igakevadine hooaja avalöök, aga tänavu ei ole enam reaalne korraldada tasemel messi,” ütles Kikkul.
Korraldajad tegid eelmise nädala lõpus Maamessile registreeritud ettevõtete seas küsitluse, millest selgus, et pandeemia on jätnud sügava jälje ka kaupade tarnetesse, millega planeeriti messil esindatud olla. „See omakorda muudaks ekspositsiooni komplekteerimise keeruliseks ja seaks kahtluse alla Maamessil osalemise,” täpsustas korraldaja.
„Loodame siiralt, et vaktsineerimine edeneb ning saame piirangud jätta ajalukku või vähemalt hoida ühiskonda rohkem avatuna. Kriis on jätnud paljudele sektoritele sügava armi, millest taastumine võtab aega. Kriisi vaates on mess kindlasti majanduselu ergutaja, mitte probleemide tekitaja. Seepärast loodame, et tulevikus on messide täituvusnormid Euroopa praktikast lähtuvalt sarnased pigem kaubanduskeskustele, kus ennetusmeetmete abil on võimalik ohte maandada,” avaldas Kikkul lootust.
Maamess on Eesti suurim mess, millest võttis 2019. aastal osa 484 ettevõtet 12 riigist, mullu jäi mess puhkenud pandeemia tõttu ära. Messil osalevad põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtted ning mess võtab enda alla ligemale 70 000 ruutmeetrit.
