Riikliku lennufirma Nordica juhi Erki Urva sõnul võib ettevõte regulaarsete liinilendudega Tallinnast alustada juunis või juulis, vahendab BNS
Valitsus otsustas möödunud nädalal ettevõtte tulevikuedu tagamiseks suurendada aktsiakapitali Nordicas 30 miljoni võrra. Aktsiakapitali suurendamise üheks tingimuseks on Nordic Aviation Group AS-i, Regional Jet OÜ ning Transpordi Varahaldus OÜ ühendamine.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas rääkis rahvusringhäälingule (ERR), et lendude alustamine nii kiiresti kui võimalik oli samuti üheks kriteeriumiks Nordicasse 30 miljoni euro paigutamisel; lennufirma ise on pakkunud, et hakkab esialgu lendama 12 sihtkohta.
Esimene planeeritud lend toimub maikuus Stockholmi. Kas sellest saab regulaarne liin, pole praegu veel teada, ütles Urva. Esialgu lennatakse tema sõnul harvemini, kaks-kolm korda nädalas. Sihtkohtade osas ei olnud ta nõus kommenteerima.
Üldine põhimõte, millest Nordica liinide valikul lähtuma hakkab on aga see, et lennatakse kohtadesse, kuhu teised ei lenda. “Meil pole mõtet seal, veri ninast väljas, konkureerida,” ütles Urva, lisades, et eelmisel aastal kaotas ettevõte nõndaviisi Tallinnast lendamisel neli miljonit eurot.
Riigitoetusest valdav osa ehk kolmandik kuni pool 30-miljonisest lisakapitalist, läheb otse tütarfirma Xfly, endise nimega Regional Jet, osakapitali, et lende käitavat ettevõttet toetada. Kuigi möödunud aastal lõpetas Xfly kasumis, on nõudlus ettevõtte teenustele Euroopa lennuliikluse peatumise tõttu praktiliselt kadunud.
Osa rahast kulub enam kui 20 jõude seisva lennuki liisingu tasumiseks.”Väga jämedalt öeldes võib ühe lennuki liisingumakse olla 100 000 eurot kuus,” rääkis riikliku lennufirma Nordica juhi Erki Urva. Siia juurde tuleb veel lennukite remontimine ja hooldamine.
Suurem tükk summast läheb samuti töötajate palkade maksmiseks.
Lennundus nõuab spetsiifilise ettevalmistusega personali, kelle palgad on kõrged.
Umbes 800 000 eurot kulub Nordica kommertsplatvormi ehk piletimüügisüsteemi loomiseks. Samuti on raha tarvis selleks, et säiliks operatiivne valmisolek Tallinnast lendama hakata, kui selleks peaks võimalus tekkima.
Urva rõhutas, et Nordica äriplaani raskuskese on siiski endiselt Regional Jetil, mis pakub välismaa suurtele lennufirmadele ja kohalikele omavalitsustele allhanketeenust. Seejuures piletimüügi riski nad enda kanda ei võta, vaid see jääb tellija õlule. Näiteks lendavad nad praegugi Gällivare ja Stockholmi vahel.
Plaanis on luua äriühing Estonian Aviation Holding, kuhu alla kuuluksid Nordica, Regional Jet ja Transpordi Varahaldus. Praegu on Nordica Regional Jeti emafirma. “Tulevikus oleksid nad rohkem nagu õed,” selgitas Urva.
Valdusettevõte koosneks tema sõnul vaid väga õhukesest juhtimistasandist; Regional Jet käitaks lende ja teeks välismaal allhanget, Nordicasse jääks ainult piletite müük. Lennukid kuuluksid Transpordi Varahaldusele.
Urva avaldas lootust, et tänu sellele võiks Regional Jeti siseneda tulevikus erainvestor. “Praegu vaatab ta seda kui Nordica tütarfirmat, kes sõltub Nordicast ega ole täiesti iseseisev, kuid peagi see muutub,” märkis ta.
Uus struktuur oli plaanis ellu viia juba tänavu kevadel, kuid kriisi tõttu nihkub see ilmselt edasi.
